Ainult kergemeelne riik jätab kodanikud kodudest ilma

URMI REINDE,      30. mai 2001


Meie kuulsusrikkas omandireformis on momente, mis panevad Saksa haldusõiguse professori dr Sighart Lörleri imestama. "Korterite ja majade erastamise takerdumisel pidanuks kontrollima iga üksikjuhtumit," kirjutab välismaa justiitsteadlane. "Paljudel puhkudel on erastamise mittelubamine on õigusvastane," rõhutab Eestit külastanud Lörler.

Kaks nädalat viibis Eestis ja tutvus meie omandireformi käigu ja selle asjaosalistega Saksamaa haldusõiguse professor dr Sighart Lörler. Visiit sai teoks Eesti Üürnike Liidu ja Saksa mittetulundusühingu Senior Experten Services koostööprojektina.
Eesti pool tegi kõik selleks, et Saksa teadlane saaks meie omandireformi olemusest adekvaatse pildi. Dr Lörlerile tutvustati kogu meie elamumajandusalast seadustikku. Ta viibis mitme sundüürniku juures kodus, sai ülevaate Mähe vastuoludest majaomanike ja krundi õigusjärgsete omanike vahel (vahendaja Ly Vilo) ning talle kirjeldati ka Merivälja majaomanike probleeme seoses reservmaadega (selgitas Ivar Taruste). Eraldi teemana vaatles õigusspetsialist baltisakslaste endise omandi tagastamise epopöad.
Omandireformi eesmärgina käsitles dr Lörler eraomandi muutmist uuesti põhiliseks omandivormiks. Kuidas seda teed tosinkond aastat tagasi Eestis alustati, sellest kõneles talle üürnike liikumise algataja ning kauaaegne Riigikogu liige Aino Runge. Seadusandlikku poolt üritas õigustada ja pikemalt lahti seletada endine reformiminister ja praegune Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni. Hinnanguliselt väitis Lörler, et reformiministrist põhjalikuma ja tegeliku olukorraga enam kursis oleva ülevaate andis talle hoopis psühhiaater Anti Liiv.
"Hänni võttis omaks tehtud ülekohtu ja õigustas seda," märkis külalisteadlane. "Aga ta kinnitas ka, et sundüürnikele tuleb koduõigus tagada."
Dr Lörleri tegevuskava oli tihe. Ta jõudis käia Justiitsministeeriumi ametnike juures, vestelda tegevkohtunike ning Pirgu arengukeskuse sotsiaalteadlastega. Vastu võtsid teda Saksa seeniorekspertide organisatsiooni Eesti-poolne juht Dmitri Bruns ja üürnike liidrid Helle Kalda ning Vello Rekkaro.
Eestis viibimise viimasel päeval esitas õigusteadlane üksikasjaliku aruande, kus kirjeldas haldusõiguse rakendamist Eestis vara seniste kasutajate suhtes nõukogude võimu ajal omandiõigusest ilma jäänud omanikele kinnistute ja majade tagastamisel. "Erastamise takerdumisel peaks kontrollima iga üksikjuhtumit," jõudis ka saksa teadlane samale järeldusele, millele meie oma spetsialistid ammu tähelepanu on juhtinud. "Paljudel juhtudel aga on senistel kasutajatel erastamise mittelubamine õigusvastane. Kui sellised seadused on olemas, tuleb neid muuta," on dr Lörler veendunud. Ja tal on ka argument, mis erinevaid osapooli rahuldaks: "Tagastamisõiguslikud isikud ei jääks sellisel juhul kannatajateks, vaid saaksid hüvituse, vastupidisel juhul aga kaotaks senine kinnistu kasutaja kõik."
See, et tuhandetel juhtumitel ongi "senine kasutaja" ehk sundüürnik kõik kaotanud, ei mahtunud Euroopa õigusteadlasele hinge. "Kuidas riik on nii kergemeelselt oma kodanike suhtes toiminud?" ei jõua ta ära imestada. Eriti ei mahtunud talle pähe, et näiteks Mähel majad ehitanud inimesed jäävad mingite nõukogudeaegsete templite pärast oma majast ilma. "Riik peaks siin kohe ja kiiresti neile inimestele appi tulema ja haldusseadustikku seniste kasutajate kasuks korrigeerima."
Juunikuus võtab Eesti üürnike liit vastu Dresdeni üürnike ühenduse esinduse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)