Reisimuljeid Euroopa ja Ameerika piirilt

OLGA SÕTNIK,      22. september 2004


13. – 15. augustini toimus kaugel Islandi saarel Põhjamaade keskparteide noorteorganisatsioonide ühenduse (Nordic Centre Youth) aastakongress Repskapet ja kaitsepoliitika seminar. Mainitud ühendusega teeb Keskerakonna noortekogu juba mitu aastat tihedat koostööd. Kirjutise autoril oli au sellest kongressist osa võtta.

Ürituse kavas olid nii harivad loengud kaitsepoliitika teemadel kui protseduurilised päevakorrapunktid (aruannete kinnitamine, uue juhatuse ja esimehe valimine jne), mis korraliku poliitilise organisatsiooni aastakoosoleku juurde kuuluvad. Uue ühenduse esimeheks valiti Jonas Rask Samuelsson Rootsi kesknoorte organisatsioonist ning peassekretäriks Mats Löfstrom Alandi saarte kesknoorte organisatsioonist.
Samuti korraldati mitmeid ühisüritusi ja tutvustati Islandi loodust. Sellel viimasel – Islandi loodusel – tahaksingi pikemalt peatuda.

Justkui kuu peal
Kui lennuk maandus rahvusvahelises Keflaviki lennujaamas, torkas esimesena silma see, et ühtegi puud ega põõsakest silmapiiril ei olnud! Mulle, kes on harjunud puude ja metsade rohkusega kodumaal, oli see tõeliseks šokiks. Nagu hiljem selgus, puud Islandil siiski kasvavad, kuid neid on väga vähe – ainult 1% territooriumist on kaetud metsadega. Islandlastel on selle kohta ka nali olemas: mida teha, kui oled Islandi metsas ära eksinud – tuleb püsti tõusta! Suurema osa saarest katavad laavapõllud, mäed ja jääliustikud, millest üks, Vatnajökull, on suurim Euroopas. Teel lennujaamast hotellini oli kogu aeg tunne, nagu oleksin mitte maal, vaid kuu peal, sest just sellise efekti annavad lõpmatud laavapõllud.
Esimesel päeval külastasime Sinist laguuni (Blue Lagoon). Sinine laguun kujutab endast looduslikku välisbasseini, kus veetemperatuur kõigub 36–40 kraadini ning vesi on helesinist värvi, natukene soolane, mineraale täis ja seetõttu väga tervislik. Kõik soovijad saavad seal näole ja kehale valget geotermilist muda määrida, mis ravib nahahaigusi ning teeb naha nooreks ja ilusaks.

Geisrid said nime Geysiri järgi
Islandlased armastavad väga ujuda ning ujumisõpetus on neil kohustuslik õppeaine algkoolist saadik. Välis- ja siseujulaid on palju ning seal saab samuti mõnuleda 40–45 kraadistes soojaveeallikates ja tavalistes basseinides.
Teise loodusekskursiooni käigus külastasime kuulsat geisrite orgu, kus asub suurim neist – Geysir. Selle järgi ongi kõik perioodiliselt purskuvad kuumaveeallikad kogu maailmas oma nime saanud. Geysir ei ole enam aktiivne, kuid kõrval asub väiksem geiser, mis iga kümne minuti tagant purskab kuuma vett kõrgele üles.
Edasi sõitsime Gulfossi joa juurde, mis on Euroopa võimsaim. Hvita "Valge jõe" veemassid kukuvad jõuliselt alla kanjoni sügavusse. Samuti kaugelt sai nähtud Hekla vulkaani, mis on jälle aktiivne 2000. aastast, ning Vatnajökulli jääliustikku.
Islandit peetakse Euroopa põhjariigiks. Selle pealinn Reykjavik asub tegelikult juba Ameerika mandrilaval, sest tektoonilise tekkega saar paikneb Euroopa ja Ameerika mandrilavade piiril, mis eemalduvad üksteisest tempoga 2–3 cm aastas. Seetõttu on mõnda kohta tekkinud lõhe ja saare lõunaossa on ehitatud isegi sild, mis ühendab Euroopat Ameerikaga.
Kogu reisi vältel saatis meid ilus, soe ja päikeseline ilm. Üks meie giididest rõhutas pidevalt, et sellist ilusat ilma ei ole juba kaua saarel olnud. Ning järgmisel korral soovitas ta valmistuda külmaks läbitungivaks tuuleks ja vihmaks. Loodetavasti see järgmine kord ikka tuleb, sest loodusimesid jäi avastamata veel palju.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)