Suur prügisõda Tallinna piirkonnas

Elanikelt prügi äravedu on saanud tulusaks äriks pärast 2013. aastat, kui Iru elektrijaamas alustati prügi põletamisest saadud soojuse ja elektri koostootmist. Aprillis 2014 moodustatud Taavi Rõivase valitsusse kuulusid Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning see koalitsioonileping lõpetas Eesti Energiale Iru elektrijaama eest aastas 50 miljoni eurose toetuse maksmise. Idee eestvedaja oli Rainer Vakra, selle vastu olid Keit Pentus ja Jürgen Ligi. Jäätmeveofirma Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg ei näinud sellel mõju prügiveohinnale, kõigest Eesti Energia kasum pidi vähenema.

Omavalitsuste õigus riigihankega soodsaim prügivedaja leida sai piiratud jäätmeseaduse muudatusega jaanuaris 2015. Selle jõustumise eel olid Tallinn ja mitmed Harjumaa omavalitsused kuulutanud välja hanked, mille pakkumisi oodati alles 5 aasta pärast. See ei meeldinud Agu Remmelgale, kes MTÜ Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liikmena taunis jõustumise eelsel päeval alustatud 9 hanget.

Sügisel 2016 oli Tallinnas Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i vahel jagatud prügiveoturg ning hankeid võisid Ida-Virumaa suurärimehe Nikolai Ossipenko ettevõte Ekovir OÜ ja ühispakkumisi tegevad Baltic Waste Management OÜ (BWM) ning Tapa Autobussipark OÜ. Oktoobris 2014 asutatud konsultatsioonifirma BWM juhataja ja omanik on Kaido Laanjärv, kes varem töötas Tallinna keskkonnaametis korraldatud jäätmeveo sektori juhatajana. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kommenteeris olukorda 22. septembri 2016 ajalehes Äripäev sõnadega: „Tulgu ükskõik kes konkureerima, kuid see tuli ära muuta, et konkureerivad ainult kaks ettevõtet.”

16. veebruaril 2017 kirjutas Äripäev, et turu suurima, Eesti Keskkonnateenused AS-i enamusosaluse müüki 2015. aasta lõpul võisid varjatult kontrollida Reformierakonna liige Rain Rosimannus, endine IRL-i liige ning EAS-i nõukogusse kuulunud Anti Tammeoks, IRL-i liikmest endine Eesti Energia nõukogu liige Toomas Tauts, kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning Eesti Pakendiringluse pikaajaline juht Aivo Kangus. Lehele kommenteeris varjatud omanike olemasolu konkureeriva Ragn-Sellsi juht Rain Vääna, kes kohtus mitmel korral Eesti Keskkonnateenuste aktsiate ostmise teemal inimestega, kes ei olnud ametlikult ettevõtte aktsionärid, kuid pakkusid osaluse ostmise võimalust. Enamusosaluse müügihind võis olla 8 miljonit eurot.

Täpselt kuu hiljem teatas Ragn-Sells AS Tallinna Jäätmekeskusele, et ütleb alates 1. juunist üles oma ainsa piirkonna veolepingu, sest soovitud hinnatõus oli saanud eitava vastuse. Eelneval päeval, 15. märtsil ilmus ajalehes Eesti Ekspress artikkel, et valdkonna eest vastutaval Tallinna abilinnapeal Arvo Sarapuul võib olla huvi aidata pakkumistel võidule BWM, sest temale kuuluval transpordifirmal Atko Grupp AS on ärisuhteid BWM-iga.

Konkurendi kahjustamises ajakirjanduse kaudu ei ole midagi uut. Välisomanik Ragn-Sells AS on kaotanud turupositsiooni Tallinnas; prügi on defitsiitne kaup. Eesti importis mullu 56 000 tonni olmeprügi, peamiselt Iru elektrijaamale. Prügivedu võib olla nii erasektori konkurentsile avatud kui ka omavalitsuse poolt reguleeritud, kuid Iru vajadused sellest ei muutu. Küsimus on tarbija rahakotis – kas sellest piisab mitmete vedajate ülalpidamiseks, kellel kõigil on vaja oma töötajaid ja tehnikat.

VIRGO KRUVE

Jaga |