Euroopa Rohelise Pealinna algatus jõudis Brüsselisse!

Euroopa rohelise pealinna tiitli kehtestamise mõte sündis 2006. aasta jaanuaris –  30. jaanuaril oli mul au paluda akadeemikuid, keskkonnakaitsespetsialiste, loodusteadlasi, kultuuritegelasi ja kolmanda sektori esindajaid nõupidamisele, kus nenditi, et linnade elukeskkond vajab tõhusamat kaitset, tervendamist ja inimsõbralikumaks muutmist. Selleks tuleb välja töötada ja evitada uusi lahendeid. Kuna mitmel pool Euroopas on linnakeskkonna tervendamiseks rakendatud innovaatilisi lahendusi, väärivad nende linnade kogemused laiemat tutvustamist. Selles valdkonnas tulemuslikult tegutsevaid linnu tuleks vääriliselt tunnustada. Seega on vaja tõhustada Euroopa linnade koostööd, mida kindlasti soodustaks võistlemine Euroopa rohelise pealinna tiitli saamiseks.

Tallinna ettepaneku elluviimiseks tuli ära teha suur ettevalmistustöö, et algatus jõuaks Euroopa võimukoridoridesse. Vaja oli läbi mõelda ja kirja panna esialgsed eesmärgid ja hindamiskriteeriumid, kuidas tiitliväärilisi välja selgitada.

Teatud eeskujuks olid varasemad analoogilised konkursid, eelkõige aga Euroopa kultuuripealinna tiitli sünnilugu 1983. aastal. Tollane Kreeka kultuuriminister kutsus Euroopa riikide kultuuriministrid arutelule, kus tõdeti, et riigid pööravad kultuurile liiga vähe tähelepanu ning et investeeringud kultuurivaldkonnas on ebapiisavad. Samas lepiti kokku, et Euroopa vajaks liikumist, kus erinevad linnad kandideeriksid kultuuripealinnaks ning seoses sellega võtaksid kohustusi nii vaimselt kui ka materiaalselt panustada kultuurikeskkonna arendamisse. Kaks aastat hiljem (1985) nimetatigi Euroopa kultuuripealinnaks Ateena. 2011. aastal kannavad Euroopa kultuuripealinna tiitlit Eestist Tallinn ja Soomest Turu.

2006. aasta kevadeks jõudsime rohelise pealinna projekti ettevalmistustega niikaugele, et võisime kutsuda Euroopa linnade linnapead Tallinna allkirjastamaks Euroopa Komisjonile esitatavat sellekohast ühismemorandumit.

Nii saigi võimalikuks, et 15. mail 2006, Tallinna päeval, kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad Tallinna raekojas alla memorandumile Euroopa rohelise pealinna tiitli kehtestamise ettepaneku kohta. Mõni nädal hiljem andsin Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Stavros Dimasele ja regionaalvolinikule Danuta Hübnerile memorandumi üle. Keskkonnavolinik kiitis meie algatuse heaks ja lubas isiklikult Euroopa Komisjoni juhtkonna tasemel seista hea selle ellurakendamise eest. Ligikaudu 40 linnapead edastas omapoolse toetuse Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole ja asepresidendile Siim Kallasele.

Tänaseks on selgunud, et 2008. aasta lõpuks selgitatakse välja kaks Euroopa linna, kes 2010. ja 2011. aastal kannaksid Euroopa rohelise pealinna auväärset nimetust. Sellist tituleeringut väärilja konkurentsivõime teiste linnade seas kindlasti tõuseb – roheline pealinn muutub ligitõmbavamaks investeerijaile, turistidele, linnaplaneerijatele, haljastajatele jt elualade esindajatele. See aga tähendab ühtlasi impulssi majandusarengu elavdamiseks, rääkimata keskkonnaolude inimsõbralikustumisest.

Homme, 22. mail 2008 kirjutatakse Brüsselis ametlikult alla Euroopa rohelise pealinna tiitli kehtestamise dokument. Mul on õnn ja rõõm sellel üritusel osaleda.

Eesti pealinna ettepanek on jõudnud seega finišisse – Euroopa tasandile, kus edastame sõnumi elukeskkonna paremustamiseks Euroopas. Seega ei taha me Euroopalt vaid saada, vaid suudame ka ise lisada oma algatuse ühistesse ettevõtmistesse.

Suur tänu kõigile, kes meie ettepanekut toetasid ja seda teostada aitasid!

KESKMÕTE:

Meie ideed, mis kannavad euroopalikke väärtusi, on Euroopa Liidus hinnas.

JÜRI RATAS, Riigikogu aseesimees

Jaga |