Ida-Virumaa integratsioon või õiguslik pettus?

Justiitsministeerium ei tellinud ka 2012. aastal ühegi õigusakti ega seaduse tõlkimist vene keelde, jätkates sellega negatiivset traditsiooni eirata venekeelse õigusalase info kättesaadavust peaaegu 40 protsendile meie riigis elavatele teiste rahvuste esindajatele. Erinevalt vene keelest tõlgitakse aga Eesti seadused inglise keelde küll. Kus on loogika? Justiitsministeeriumi arvates aitab ingliskeelne tõlge meelitada Eestisse uusi investeeringuid ja luua siia uusi töökohti.

Suur osa elanikest elab õigusteadmatuses

Kõik me elame Eestis ja peame kohalikke seadusi tundma ning neid täitma, teadma mitte ainult nende erisusi ja detaile, vaid ka karistusi, mida määratakse nende rikkumise korral.

Kas Justiitsministeerium vilistab selle peale, et sajad tuhanded eesti keelt õigusaktide lugemise tasemel mitte valdavad inimesed, kel pole raha isegi õigusalase konsultatsiooni jaoks, jäävad teadmatusse oma õigustest ja kohustustest? Või ei tea kõrged ministeeriumiametnikud viimase uuringu tulemusi, mille kohaselt suutis oma põhiõigusi, -vabadusi ja -kohustusi loetleda vaid 11% Eestimaa elanikest?

Samas jõustus 1. jaanuarist 2012 veel ligi 450 uut seadust ja määrust, mis on muidugi tasuta kättesaadavad, kuid mitte selle kolmandiku riigielanike jaoks, kes eesti keelt ei valda juriidilisel kõrgtasemel ega saa tekstist aru. Me kõik teame õiguspraktikas levinud põhimõtet, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kuidas aga selgitada inimestele, et neile sunnitakse peale vaid kohustust seadust tunda, kuid ei anda võimalust tutvuda seadusega neile arusaadavas keeles, välja arvatud priske rahasumma eest tõlki palgates?

Õigus kuulub vaid rikastele!

Eestis ongi juurdumas halb tava, et  oma õiguste kaitsmist saavad endale lubada vaid rikkad inimesed. Kuigi üllatab see ilmselt väheseid, sest enamik juriste juba teab, et Eesti kohtus on, inimeste sissetulekuid silmas pidades, oma õiguste kaitsmine kallim ja keerukam kui kus tahes mujal Euroopas.

Näiteks varalise hagi esitamisel nõudega 1200 eurot tuleb maksta riigilõivu 255 eurot. Tsiviilmenetluse algatamiseks tuleb riigilõivule lisaks tasuda ligi 200 eurot hagiavalduse koostamise eest. Paljud inimesed, kes on endale selgeks teinud tsiviilasjaga seotud maksukoormuse suuruse, loobuvad isegi ühisvara jagamisest kohtu kaudu. Sellest, et kõrged riigilõivumäärad ei luba isegi keskmise sissetulekuga inimestel kohtusse hagi esitada - noortest, noortest peredest ja pensionäridest rääkimata -, on korduvalt kõnelnud Riigikohtu esimees Märt Rask ning õiguskantsler Indrek Teder.

Tasuta õigusabi väljaspool pealinna halvenenud

Paremaks ei ole muutunud olukord tasuta õigusabi osutamisega vene keeles, pigem on see halvenenud (välja arvatud pealinnas). Seda just ajal, mil eriti Kirde-Eestis, kus on kõige suurem töötuse protsent ja raske sotsiaal-majanduslik olukord, on märkimisväärselt suurenenud inimeste vajadus õigusabi ja toetuse järele.

Tasuta õigusabi osutavaid institutsioone hakati Eestis looma 2000. aastal ja 2008. aastaks oli neid juba 12, kuid siis nende finantseerimine lõpetati. Kompenseerimise mõttes käivitas Justiitsministeerium tasuta õigusabi projekti internetis, kuid see on ju ainult eesti keeles!

Täna osutatakse venekeelsetele inimestele piisavas mahus õigusabi ainult Tallinnas. Loomulikul peavad riigikeelt õppima ja tundma kõik Eesti elanikud, kuid mida peavad tegema Ida-Virumaa noored inimesed ja pered, kes suuremalt jaolt mitte enda süül ei valda eesti keelt vajalikul tasemel, või eakad inimesed, kes ei tunne end piisavalt koduselt internetis? Just niisugused infost ilma jäetud ja väheteadlikud inimesed seisavad eriti teravalt silmitsi õigusabi kättesaamatuse probleemiga.

Tuttav aitab!

Vajalikuks, kuid kahjuks lühiajaliseks abiks oli tasuta õigusabi osutamise projekt "Õigusring", mis külastas mõneks tunniks ka riigikeele defitsiidis vaevlevaid Kirde-Eesti linnu - Narvat, Jõhvit ja Sillamäed. See Eesti Juristide Liidu tubli algatus võib sel aastal kahjuks viimaseks jääda, sest konsultatsioonide jätkamiseks hetkel raha ei ole. Riik teeb aga  näo, et ei märka venekeelse tasuta õigusabi vajadust. Probleemi justkui polekski - tuleb vaid ära õppida riigikeel õigusaktide lugemise tasemel või leida mõni eesti õiguskeelt valdav tuttav.

Valitsusmeestel tasub tõsiselt mõelda ja edaspidi meeles pidada, et Ida-Virumaa integratsioon saab olla edukas vaid siis, kui see on vabatahtlik ja õigesti motiveeritud.

Või tuleks sellest elementaarsest asjast aru saamiseks kutsuda Ida-Virumaale paariks kuuks õigusabi osutama Justiitsministeeriumi kõrgemad ametnikud või valitsevad juristidest poliitikud - ehk tulevad nad pilvedelt alla, heidavad eest roosad prillid ja hakkavad aru saama siinsete inimeste muredest?

[esiletõste] Ida-Virumaa integratsioon saab olla edukas vaid siis, kui see on vabatahtlik ja õigesti motiveeritud.

DMITRI LETT, Sillamäe linnavolikogu õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna juhatuse aseesimees

[fotoallkiri] ÕIGUS RIKASTELE: Dmitri Lett kirjutab,et Eestis on juurdumas halb tava, et oma õiguste kaitsmist saavad endale lubada vaid rikkad inimesed.

Artikkel ilmus 18. jaanuaril ajalehes Põhjarannik

Jaga |