Tallinnast rongiga Valka 120 km/h. Euroopa toetab Rail Baltica projekti

Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsioon külastas juuni alguses Eestit ja Lätit, et selgitada, milline on Rail Baltica ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiriületuse tulevik.

Raudteeprojekt Tallinn-Varssavi

Rail Baltica on Eesti ja teiste Balti riikide jaoks tervikuna oluline põhjast lõunasse ulatuv raudteeprojekt, mis ühendaks Tallinna Poola pealinna Varssaviga Läti ja Leedu kaudu. Praegu kasutavad Balti riigid raudteed põhja-lõuna-suunaliseks rahvusvaheliseks reisijate- ja kaubaveoks vähe. Olemasolev  teedevõrk on halva kvaliteediga. Teenindustase ja sõidukiirus on madal ning ülejäänud EL-i riikidel takistavad seda raudteed kasutamast erinevad standardid, eelkõige aga erinev rööpmelaius.

Rail Baltica peamine eesmärk on arendada kõrgekvaliteedilist reisijate- ja kaubavedu Balti riikide ja Poola ning ka teiste EL-i riikide vahel Varssavis asuva keskuse kaudu. Moderniseeritud raudteeliinid tagavad tõhusama maismaaühenduse Balti riikide ja Põhjamaade (eelkõige Soome) vahel.

Parem raudteeühendus toob kasu ka keskkonnale, leevendab ummikuid Euroopa maanteedel, parandab ligipääsu Balti riikidesse, võib-olla kiirendab projektis osalevate riikide regionaalarengut. Hea ja majanduslikult tõhus transpordisüsteem on tugeva majanduskasvu säilitamise ja Euroopa integratsiooni parandamise eelduseks.

Lätil vähe entusiasmi

Kohtumisel Läti transpordi- ja kommunikatsiooniministri ning Läti Raudtee esindajatega kahjuks selgus, et Läti esindajad ei väljendanud erilist entusiasmi Rail Baltica tuleviku suhtes. Otsiti pigem põhjusi, miks see projekt pole teostatav.

Läti rõhutas oma peamist huvi ida-lääne-suunalise raudteeühenduse suhtes ega näinud põhja-lõuna-suunalise raudteekoridori renoveerimises suurt perspektiivi. Läti puhul on Rail Baltica projekti rahastamine terav küsimus nende riigieelarve pingelise olukorra ning Rahvusvahelise Valuutafondi piirangute tõttu. Hetkel on Läti rahalistel põhjustel Rail Baltica projekti kaheks aastaks peatanud. Loodetavasti leitakse siiski ka Lätis, et see projekt on vajalik nii Läti kui ka kogu Baltikumi jaoks ning  perspektiivikas nii kauba- kui ka reisijateveos.

Parts (IRL) kahtleb

Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsiooniga toimunud arutelul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljendas ministeerium seisukohta, et Rail Baltica on Eestile vajalik projekt. Samas kahtles minister Juhan Parts, kas projekt  tasub ennast piisavalt kiiresti ära ja kas ikka on piisavalt reisijaid, kes seda liini kasutama hakkaks. See on kummastav, sest samal ajal on Eesti teinud ettepaneku täpselt samal liinil alustada reisirongiliiklust.

Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama esindajad tutvustasid, milline perspektiiv võiks  Rail Baltica'l olla nii neile firmadele kui ka Eestile laiemalt. Samuti said Europarlamendi saadikud ülevaate, millises seisus projekt hetkel on ning kui suuri investeeringuid on lähiajal oodata.

Positiivsena võib välja tuua, et Eesti on teiste Balti riikidega võrreldes Rail Baltica puhul seniste investeeringutega kõige paremini hakkama saanud. Järgmise aasta lõpuks on võimalik Tallinnast Valka sõita kuni 120-kilomeetrise tunnikiirusega.

Euroopa asjatundjad Narvas

Delegatsiooni töökavasse mahtus veel Narva piiripunkti külastamine. Kohtuti Narva linna ning piirivalve ja tolli esindajatega. Parlamendisaadikutele tutvustati piiriületuse olukorda: kui pikad on veoautode järjekorrad ja millistes tingimustes peavad autojuhid kuni viis päeva piiriületust oodates elama ning millised sotsiaalsed probleemid sellega kaasnevad. See pole ainult Eesti mure - sellesarnane olukord esineb ka teistes Balti riikides. Piiriületust ei oota ainult Balti riikide autod, vaid ka paljude teiste EL-i liikmesmaade veokid.

Käib Narva silla renoveerimine

Hetkel on Narva sillal käimas renoveerimistööd. Seetõttu on üks sõidusuund suletud, mis raskendab piiriületust veelgi. Samas andis kohtumine hea võimaluse parlamendisaadikutele näidata, et uue maanteesilla ja raudteesilla ehitamine üle Narva jõe on hädavajalik. Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamine aitaks piiriületust märgatavalt lihtsustada ja kiirendada.

Lisaks infrastruktuuri-probleemidele on Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted isegi tähtsamad, et tagada piiriületuseks mõistlikud tingimused, ent siin on loomulikult suur roll ka Eesti ja Läti valitsusel.

Balti ministrid pessimistlikud

Juunikuisel Eesti-visiidil olid esindatud kõik Euroopa Parlamendi suuremad fraktsioonid: Antonio Cancian ja Artur Zasada Euroopa Rahvaparteist, Michel Cramer Roheliste/Euroopa Vabaühenduse fraktsioonist, Olga Sehnalova Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide  fraktsioonist, Robert Zile Euroopa Konservatiividest ja Reformistidest.

Kõik saadikud väljendasid toetust Rail Baltica projectile. Kohati jäi kahjuks mulje, nagu peaksid Europarlamendi liikmed veenma Baltimaade ministreid nii olulise projekti vajalikkuses.

VILJA SAVISAAR. Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide fraktsioon,

Eesti Keskerakond

Jaga |