KUTSE hingedepäeva tähistamisele!

Kalamaja kalmistupargis (Kungla tn 63) toimuval sündmusel esitab

küünlavalgel kauneid meloodiaid WAF - LAULUKOOR!

Ootame Teid kõiki koos peredega veetma kaunist õhtut koos

küünlavalguse ja kauni muusikaga.

Põhja-Tallinna piirkond 

Esimesed kirjalikud andmed Kalamaja kalmistust pärinevad 1561. aastast, mil sinna maeti 2000 Rootsi sõjaväelast.

1730. aastal pöördusid eesti ja rootsi kogudused linnavõimude poole palvega ehitada Kalamaja kalmistu

ümber plankaed ja seada üles kellad. 1780. aastal rajati P. Duborgh rahastamisel kalmistu väravatorn, mis on säilinud 

tänapäevani. 18. sajandil oli Kalamaja kalmistu Pühavaimu ja Rootsi-Mihkli koguduste matmispaigaks.

19. sajandil laiendati kalmistut korduvalt. 1950. aastal alguses kalmistu suleti ning 1964. aastal hakati seda pargiks kujundama.

Muinsuskaitseliikumise algatusel hakati kalmistut taastama mälestusparginekropolina ja alates 1993. aastast on see pargina looduskaitse all.

Seal kasvavad kõrged põlispuud, on jalgteed ja muinsuskaitse all olev kellatorn.

Pärast põhjalikku rekonstrueerimist toimus 21. juulil 2009. a. Kalamaja kalmistupargi avamistseremoonia.

Kalamaja Kalmistupargi rekonstrueerimise käigus viimistleti värav-kellatorni seinad, ehitati torni pargipoolsesse külge trepp,

remonditi tugimüüre ja võlvkaare pargipoolne võre asendati sepisväravaga.

Värava võlvkaare all on infokiosk, kus saab ülevaate kunagise kalmistu ajaloost, vaadata vanu pilte ja tutvuda maetute nimekirjadega.

Pargi teedevõrgu rekonstrueerimisel järgiti teede paiknemist ajaloolisel kalmistul.

Kuna  pargi haljastus koosnes enne rekonstrueerimist peamiselt kõrgetest tihedalt üksteise läheduses kasvavatest puudest,

täiendati rekonstrueerimistööde käigus oluliselt pargi alumist haljastusrinnet, kuhu istutati põõsaid ja madalaid puid.

Kalamaja kalmistuparki rajati kaks purskkaevu - üks Tööstuse tänava äärse sissepääsu juurde, teine pargi kirdeossa peateede ristumiskohta. 

Jaga |