Ütlen riik, mõtlen ENSV

AINO ERAK,      06. juuni 2001


Kuldne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik õitseb täies hiilguses mujalgi kui vaid Riigikontrollis. Kindla aluse selle kestmisele panid nõukogude juristid juba 1996. aastal. Selle tulemusena naudivad ENSV-le lojaalsed riigiametnikud suuri staazhitasusid, pikki puhkusi, eripensione ja erastatud ametikortereid.

Avaliku teenistuse seadus kindlustab kommunistliku partei poliitikat truult teeninud ametnikele (sh miilitsatele, prokuröridele, kohtunikele) kena äraolemise. Tänu sellele seadusele kehtib meil riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staazhi hulka.

Avaliku teenistuse seadus eelistab ENSV-d

Endine ENSV oli sisult vist ikka midagi muud kui Eesti Vabariik. Vaevalt meie tänastes seadustes riigi all endist ENSV-d silmas peetakse.
Aga nii arvab tädi Maali.
EV justiitsminister (seaduse vastuvõtmise ajal Paul Varul) samamoodi ei arvanud ja jättis selle pisiasja, et EV ja ENSV on avaliku teenistuse mõttes erinevad riigid, kahe silma vahele. Veelgi enam, kedagi ei huvitanud, et nii seati halvemasse olukorda need riigialamad, kes enne seda seadust olid samuti töötanud EV riigiteenistuses, kuid seaduse jõustumishetkel ei olnud ametikohtadel, millel töötamist loeti nüüd avalikuks teenistuseks. Selgelt seati esikohale nõukogude okupatsioonivõimu teeninud tshinovnikud, kelle tolleaegne töö nimetati samaväärseks avaliku teenistusega EV-s.
Nii "juhtuski", et seisuga 1. jaanuar 1996 oli paljudel ametnikel avaliku teenistuse staazhi 20 ja rohkem aastat. Kedagi ei häirinud, et see töö oli tehtud hoopis teise riigi hüvanguks.
Nii andis avaliku teenistuse seadus ilmselge eelistuse ENSV-aegsetele ametnikele ja diskrimineerib neid ausaid ametnikke, kes okupatsioonivõimu teenistusse ei astunud.

Soodustused tshinovnikutele

Kohe seaduse vastuvõtmise järel hakati endistele tshinovnikutele maksma suuri staazhitasusid, arvestama lisapuhkusi ja andma õigust erastada EV raha eest soetatud ametikortereid. Eripensionide puhul lähtuti suures osas nõukogude repressiivorganites väljateenitud tööstaazhist.
Aga lugege ka kohtute seaduse eelnõu, mida kõrge Riigikogu parajasti menetleb! Vaadake, kui hästi kohtunikud ja prokurörid on ennast kindlustanud. 1996. aastast alates on Justiitsministeerium neile usinasti tööandja eluruumideks kortereid soetanud. Selleks on aastate jooksul eelarvest eraldatud tühine 11, 9 miljonit krooni.
Poleks probleemi, kui need korterid jääksidki tööandja eluruumideks. Aga ei jää! Kohtute seaduse eelnõu paragrahv 138 lubab neil korterid ära erastada! Kas siis lõpuks on nõukogude tsinovnikud väljateenitud vanaduspuhkusel ja maa peale saabub rahu?
Nende jaoks ehk küll, aga tädi Maali jaoks vaevalt. Sest uued tööandja eluruumid uute ametnike jaoks on vaja üles ehitada - tädi Maali raha eest.
Ja nii edasi. Nii armas on elada Täielises Eesti Vabariigis.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)