Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar DIEGO MARADONA 50

INDREK VEISERIK,      27. oktoober 2010

,,Pele oli oma ajastu absoluutne tipp, Maradona aga oma aja parim jalgpallur. Neid ei saa omavahel võrrelda. Selline tase ei allu võrdlustele,'' on väitnud endine Argentiina koondise peatreener Cesar Luis Menotti. Pele aga andis mõni nädal tagasi meedia vahendusel teada, et peab Maradonat noortele halvaks eeskujuks. Paljud jalgpallieksperdid on niimoodi aastaid kritiseerinud Maradonat tõenäoliselt kadeduse pärast, sest sportlasena oli ta peajagu teistest üle. Tema andumus ja võitluslikkus jalgpalliväljakul on tänini kõigile eeskujuks.
 

Iga spordiala muudavad säravaks sellega tegelevad isiksused. Nagu Michael Jordan suutis Chicago Bullsi särgis mind ja ilmselt paljusid tänaseid 30-50-aastasi panna armastama korvpalli, suutis jalgpalli puhul sama teha Maradona. Ta saavutas jalgpalliväljakul kümnete miljonite  jaoks aupaiste, mida ei suuda iialgi kustutada ka kõik tema hilisemad libastumised.

Diego Armando Maradona  sündis 30. oktoobril 1960 Lomas de Zamoras (Argentiina). Hoolimata lühikesest kasvust (165 cm) oli ta kiire, tugev ja tehniliselt väga osav. Maradona saatis oma esimese hiilgeperioodi mööda Argentiinas selliste klubide koosseisus nagu Argentinos Juniors ja Boca Juniors. Sealsed fännid kuulutasid ta pooljumalaks.

Tänu Maradonale saavutas Argentiina 1986. a. Mehhikos suurepärase MM-finaalivõidu. Inglased kiristavad tänapäevani hambaid Maradona ,,jumala käega'' löödud värava üle veerandfinaalis, kuid argentiinlased mäletavad alati kohtumise teist väravat, kui Maradona napsas oma väljakupoolel palli ning pettis järgemööda ära viis Inglismaa kaitsjat ja tagatipuks väravavaht Peter Shiltoni, lüües ühe MM-ide ajaloo kauneima värava. Maradona andis kordusetenduse poolfinaalis Belgia vastu -  järjekordne slaalom kaitsjate vahel lõppes pealelöögiga vasakult. Finaalmängus Saksamaa LV-ga andis ta ideaalse sööduga võimaluse Jorge Burruchagale, mida too kasutamata ei jätnud.

1990. a. Itaalias peetud MM-finaalis kohtusid Argentiina ja Saksamaa taas omavahel. Siinkirjutajale meenub Maradona esimesena just tollest turniirist. Tema energia, jõulisus ja jalgpalliga ühtesulamine naelutasid jäägitult teleri ette. On võimatu unustada Maradona traagilist pilku hetkel, kui Saksamaa kasuks määrati finaalis penalti. Maradona püüdis kõiki võtteid, ka hüpnotiseerimist, kasutades panna kohtunikku meelt muutma. Ometi saavutasid tookord sakslased revanši ja võitsid kohtumise 1:0.

1990. a MM-turniiri järel algas Maradona elus raske periood. Pärast Argentiina võitu poolfinaalis Itaalia üle leiti tema dopinguproovist kokaiinijääke. Ka ETV-s näidatud režissöör Emir Kusturica  jalgpallifilmis väitis Maradona, et tegu oli itaallaste kättemaksuga. Nimelt toimus too kohtumine Napolis, kus asus Maradona tolleaegne koduklubi. Maradona sõnul anti talle enne kohtumist mõista, et Itaalia peab igal juhul Argentiinat võitma. „Vitsteks" sai ta 15-kuise võistluskeelu esmalt Itaalias ja seejärel kogu maailmas. Superstaar naasis kodumaale ja arreteeriti seal, süüdistatuna narkootikumide omamises.

Tingimisi vabadusse lastuna üritas Maradona taaselustada oma jalgpallikarjääri Hispaanias, kuid pool hooaega Sevillas kujunes täielikuks läbikukkumiseks. Ka tema naasmine MM-turniirile 1994. aastal lõppes vahelejäämisega dopingutestis ja 15-kuise mängukeeluga rahvusvahelisel areenil. Maradona hilisemad üritamised jäid väga lühikesteks, sest ajakirjanduses hakkasid ilmuma lood jalgpalluri narkosõltuvusest. Argentiina koondises mängis Maradona 91 kohtumises ja lõi 34 väravat.

Alates detsembrist 2008 kuni käesoleva aastani Maradona töötas Argentiina jalgpallikoondise peatreenerina. Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MM-finaalturniir algas tema meeskonnale väga hästi, kuid veerandfinaalis kaotas Argentiina Saksamaale 4:0. Maradona oli seejärel sunnitud ameti maha panema. Tema naasmine rahvuskoondise etteotsa on aga vähetõenäoline. Uuemad kuuldused kõnelevad  sellest, et Maradonast võib saada Inglismaa kõrgliigaklubi Aston Villa peatreener.

Aastaid on Maradona osalenud heategevusüritustel, kogudes raha vaeste ja haigete heaks. Ta on selgelt väljendanud oma poolehoidu vasakpoolse ideoloogia suhtes, olles suur sõber Kuuba endise liidri Fidel Castroga, kelle portree ilutseb tätoveeringuna Maradona vasakul jalal. Maradona toetab ka Venetsueela presidenti Hugo Chavez't. „Minu silmis on parim kõik see, mida teeb Fidel ja mida teeb Chavez," on ta öelnud.

Maradona põlgab imperialismi. 2005. aastal Argentiinas toimunud Ameerika riikide tippkohtumisel protesteeris ta USA presidendi George W. Bushi kohaloleku vastu, kandes särki "Peatage Bush!" ja  nimetades Bushi „inimjätiseks". "Vihkan kõike, mis tuleb USA-st. Ma vihkan seda kogu hingest," ütles Argentiina jalgpallikuulsus mõni aasta tagasi Venetsueela televisioonis esinedes.

INDREK VEISERIK

 



Viimati muudetud: 27.10.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail