Mille üle muretseb meie meedia?

01. veebruar 2006


Ülevaade Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) konverentsist 27. jaanuaril Tallinnas. Päeva juhtis Anvar Samost.

Maailma Ajalehtede Assotsiatsiooni (WAN) pressisheff Larry Kilman kõneles ajalehtede uutest arengutest veebis ja seoses mobiilside arenguga. Euroopas aitavad sektoril nina vee peal hoida tasuta lehed. Maailmas kokkuvõttes ajalehtede arv ja kogutiraazh kasvavad, kuigi põhilise kasvu allikaks on Hiina ja India, ka Venemaa. Kilman kutsus kõiki huvilisi WANi aastakonverentsile Moskvasse.
Eesti Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalep meenutas, kuidas varem on Eesti lehed, ka Ekspress, ikka patustanud varjatud ja lausa peidetud reklaamiga. Pärast lehtede kasumisse jõudmist olevat aga käes teine ajastu – enam ei maksvat lehes viimasena reklaamiosakonna sõna. Küll on lehe sisus paljugi ikka omaniku määrata. Eriti kultuurilisade priskus, tõi Kaalep näite.
Hill&Knowltoni Eesti haru juht Daniel Vaarik puistas tarkuseteri nagu mingist aforismialbumist. Kuulutas ka paberlehe-ajastu peatset lõppu.
Rootsi Bonnieridele kuuluva Äripäeva Sankt-Peterburgi sõsarat välja andev ning Moskvas järgmisele Rootsi ärilehele platsdarmi ette valmistav Andrus Vaher rabas publikut alustuseks teatega, et Venemaal saab äri teha ka rohkelt viina joomata. Valdavalt edasijõudnud toimetajatest ja PR-inimestest koosnev publik kangestus sootuks, kui Vaheri juttu lipsas möödaminnes rehkendus, et üks Moskva lehetoimetaja mingid viis tuhat dollarit kuus ikka palka saab.
Kuna moderaator Samost käis järjest peale, rääkis Vaher ka ajakirjandusvabadusest Venemaal. Temal endal ega tema tuttavatel pole olnud sellega mingit probleemi. Ajalehe väljaandmise loa saamine ja palju muud asjaajamist on küll bürokraatlik, kuid mingeid poliitilisi takistusi pole. Kuna kolmveerand rahvast, ka ettevõtjaist, toetab Putini kurssi, dikteerib see ajalehtede meelsuse. Mingist Kremli survest lehesektorile ei saa Vaheri kinnitusel küll rääkida. Tõsi, lehtede osa reklaamipirukast on eriti Eestiga võrreldes marginaalne. Suhteliselt pisikesed on ka tiraazhid. Suur raha ja poliitiline mõju liigub Venemaal teles. Selle jutu peale küsimusteks aega ei jää.

Hiljutine Eesti Energia juht Gunnar Okk kandis ette oma kannatuste raja suhetes meediaga, mis alanud veel enne tema Eesti Energia peadirektoriks saamist ning lõppenud pärast ametist lahkumist. Okkile arusaamatult oli vaid üks kord juhtunud nii, et meedia ei rääkinud tema kõrgest palgast, vaid suurepärastest juhioskustest ja ettevõtte arengust – see oli siis, kui majandusminister Savisaar ei soovinud automaatselt tema töölepingut pikendada. Pärast Okki vabatahtlikku lahkumist muutus ta meedia silmis aga jälle pahaks.
Marica Lillemetsa süütu küsimus, et kas näiteks Anvar Samosti palkamisega Eesti Energiasse (EE ja Latvenergo ühinemise meedianõunikuks) siis BNSis sugugi polnud tunda leebemat suhtumist, arvas Okk, et tõsi see on – BNSile tal midagi ette heita pole. Aga täpsemalt soovitas küsida BNSi juhtiva Samosti enese käest. Samost kasutas võimalust sellele pakkumisele kohapeal mitte vastata. Küll ilmus samal päeval BNSi majanduslinti justkui Lillemetsa küsimuse ja Okki vastuse kinnituseks pikem ülevaade Okki esinemisest (ükski teine konverentsil esineja uudiskünnist ei ületanud).
Päeva lõpetas debatt Rein Langi, Tõnis Paltsu ja Merit Kopli (s.o Postimehe peatoimetaja) osalusel. Varem välja kuulutatud Raivo Palmarut polnud. Langi ja Paltsu üksteise nõelamisest suuremat lootmata tulin enne lõppu ära.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)