Valitsus valis hukatusliku tee

ILMAR VANANURM,      18. mai 2005


Valitsused on valinud Eesti integreerimise Euroopasse iga hinna eest. Õigemini – hinda vaatamata. Selle tegelik hind on riigist ja rahvusest loobumine. Kes praegustele poliitikutele juudaseeklid maksab ning kui palju, sellest kirjutavad ajaloolased kümne aasta pärast.
Eesti iseseisva riigi lahustamiseks võetakse käiku – nagu ülbes ja üleolevas poliitikas ikka – valed, eksitamised ja tõdede mahavaikimine.

Kui Eesti terviklikkuse kaitse initsiatiivgrupp viis 9. mail Riigikogu spiikrile ligi 12 tuhat allkirja meie ainsa ja õige piirileppe kaitseks, siis sõnas too heitunult: „Aga siis hakkavad ju ka teised riigid oma piire tagasi tahtma!"
Ja tõi näite, et Poola hakkab Vilniuse kanti endale nõudma.
Ta oli seda kusagilt ühelt (pealiskaudselt) inimeselt kuulnud.
Mis oli tegelikult? Leedu kuulutas välja oma iseseisvuse kaheksa päeva enne Eestit, 16. veebruaril 1918. aastal Vilniuses. See ei sündinud mitte nondes piirides, mis Leedule jäid pärast kindral Lucjan Zheligowski Vilniuse ja Vilniuse piirkonna vallutust 1920. aasta 9. – 10. oktoobrini.
Oma sünnivaludes sõdis Leedu riik mitte anastajana, vaid enda kaitsjana punavenelaste, sakslaste ja poolakatega, kuid on praegu just nendes (etnilistes) piirides, kus ta oli iseseisvuse väljakuulutamise ajal 16. veebruaril 1918. aastal.

Eesti kahjuks ei ole. Ning selle asemel, et nõuda oma eestlaste (Petserimaa-eestlaste) maid, paneb isand Paet ajalehes (Postimees, 10. mai) kirja ähmaseid eneseõigustuslikke lauseid nagu „Ikka satub rahvuskaaslasi elama siia- ja sinnapoole – rootslasi Soome, lätlasi Eestisse ja eestlasi Venemaale. Seegi on ajalooline paratamatus."
Asi pole elamises, Paet, vaid sünnimaas, põlvkondade kaupa omaks peetud kodupaigas! Kingi Venele oma sünnipaik, kui see kallis ei ole, kuid ära võta seda teistelt! Aga ilmselt polegi teil kodumaad – Paetid, Langid, Merid, Tarandid, Vähid! Olete Eesti Vabariigi kodanikud küll passi perra, ent sisimas tõelised nõukogude inimesed!

Minister Paet kirjutab, et inimmälu on lühike. Ajaloolist mälu pole suurel ministril endal paraku olemaski. Praegu tema juhitavas ministeeriumis kirjutavad ametnikud, et „setud peaksid pöörduma tagasi Eestisse ..." Kas saab veel asjatundmatumalt öelda?!
Kõige hullem pole see, et inimene üht-teist ei tea, vaid see, kui ta ei tahagi teada asju, mida ta peab teadma, et mitte valesid otsuseid teha. Teiste ajalugu võib tunda ja ka mitte tunda, kuid Eesti ajalugu peab Eesti riigi ametnik kindlasti tundma!
Setod ehk Pihkvamaa-eestlased ehk Petserimaa-eestlased elasid oma ajaloolises paigas varem veel kui sakalased või virulased; nad ei ole niinimetatud Eestist sinna läinud (välja arvatud üksikud, erandid).

Aina räägitakse, et piirilepe on vaja ära sõlmida. Miks mõnel nii kiire hakkas? Sest viibatakse ju, kuidas siis ei jookse?! Kuigi ka küsitluste järgi on näha, et suurem osa rahvast ei poolda ENSV joonele kavandatavat piirilepet.
Miks ükski poliitik ei seleta veenvalt, milleks seda vaja on ja mis see meile maksma läheb? Millise väärtuse valitsus on nõus kinkima ja mis siis vastu saame??
Peab olema pime, et mitte näha – suurte rahade ja rahvust hukutavate eesmärkide nimel võidakse rahvast reeta küll! Kui reedetakse üks maakond, ei kohkuta tagasi suurematestki reetmistest!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)