Eesti demonstreeris 27 aastat tagasi maailmale iseolemistahet

Piiriteenistuse töölerakendamine näitas kogu maailmale, et Eesti on asunud looma üht olulisemat iseseisva riigi põhitunnust – valvata ja kaitsta oma piire.

Pärnumaal asuvast Ikla piiripunktist kuni Narva-Jõesuuni oli valitsuse poolt määratletud 27  alalist piirikontrollpunkti, lisaks veel liikuvad patrullid. Selle ülesande täitmiseks vajati Eesti Kodukaitse malevatest 9720 meest, kes nädalapikkuste vahetustena viibiksid piiri kaitsmise ülesannete täitmisel. Selleks hetkeks oli Rahvarinde valitsuse otsusest luua majanduspiiri kaitseteenistus möödunud kõigest 35 päeva. Tänu eestimaalaste kaasabile suudeti nii lühikese ajaga ära teha kolossaalne töö ning sellega näidata, et Eesti maa, õhk, vesi ja loodusvarad on meie ainuomand, ning asuti seda reaalselt kontrollima ja piiridel kaitsma.

Esimene kontrollimisele kuuluv sõiduk peatati 25. oktoobril 1990 kell 10:10 Luhamaa piiripunktis. Kontrollijateks olid värsked piiriinspektorid Heiki Suomalainen ja Kaur Kikerpill. Kontrollitaval sõidukil puudusid dokumendid koormas oleva kauba väljaviimiseks, aga kehtivad seadused ei lubanud sel hetkel veel veost konfiskeerida.

1. novembril 1990 ilmunud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 219 kinnitati majanduspiiri alaliste kontrollpunktide loetelu. Hiljem selgus, et just samal kuupäeval 1922. aastal asus Vabadussõja tuntud väejuht Ants Kurvits juhtima Eesti piirivalvet. Nüüd loetaksegi seda päeva Eesti piirivalve sünnipäevaks.

 Piirivalvuri ametlikuks relvaks oli allkirja vastu väljastatud kumminui, tehase „Polümeer“ toode. Laskerelvade puudumise kompenseerimiseks valmistasid näiteks tublid puutöömehed Valgamaal Holdre piiripunktis relvade puumudelid, mida pimedal ajal oli raske tõelisest eraldada. Lisaks „kaitses“ Eestit puust kahurimakett. (Pildil)

Militaarvaldkonnas  kasutatakse sageli mõistet võitlusest „relvaga käes“, mis ei tähenda tavaliselt käes hoitavat laskeriista, mõõka vmt. Niimoodi võitleb lendur lennukit juhisega juhtides; luuraja kõrvade ja silmadega jälgides ning pliiatsiga märkmeid tehes; kokk lahinguväljal kulpi liigutades, et lahingus osalejad jõuaksid vastase vastu võidelda; sideväelased telefoni ja raadioaparatuuri kasutades ning tänapäeval arvutitel tegutsedes jne.

Seepärast ei leia ma mingit põhjendust, et Eesti Vabariigi riiklik propaganda juba 27 aastat väldib tõsiasja: peaaegu 10 000 inimest läks 1990. aastal Eesti Vabariigi piire kaitsma.

Palun tunnustage ja meenutage neid esimesi vabariigi taastajaid EV100 ürituste toimumisel!

AADU  JÕGIAAS,

endine piirivalvur

Jaga |