“EESTI EEST!” stalinlikud juured

Jaan Niin,      12. aprill 2006


Hüüdlauset "Za Rodinu – za Stalina!" ("Kodumaa eest – Stalini eest!") sisaldavad tuhanded trükised, mis viimase suure sõja ajal ja pärast seda pidid äratama laiades proletaarsetes rahvamassides patriootlikke tundeid. Kuid suure juhi "suure asja" huvides lubati sekka "vabariiklikke", ajutisi erandeid. Nii ka punaväe tankid, mis Tallinna Vabaduse väljakust Võidu väljaku tegid, Eesti maa ja rahva taasvallutamist tähistasid, kandsid külgedel eestikeelset üleskutset "EESTI EEST!".

Nüüd on see sõnapaar võetud jälle kasutusele ning sellest peab varsti saama kahe partei – Isamaaliidu ja Res Publica – ühisnimi.
Juba on keeletargad jõudnud ajakirjanduses sõna võtta ja selle väljendi õigekirjutust arutada. Siin saab igaüks abiks olla, kuidas vana väljendit uuel ajal paremini mõista.
Niisiis, mida on võimalik "Eesti eest" teha? Esimene asi, mis pähe tuleb: surra. Kuid Eesti eest saab ka seista, võidelda. Paraku mõned ka kõrgemal tasandil süüa ja klaase kokku lüüa.
Kuid "Eesti eest" võib tähendada ka seda, kuidas Eesti eest-poolt välja näeb, s.t missugune on tema fassaad koos "paraaduksega". Nii võib "Eesti eest"-lasi pidada parteitegelasteks, kes tegutsevad ainult meie riigi klantspoolel, asisema seltskonna huvides.
Et olla väliselt ka "asjatumale" rahvale toeks, peaks uudsepartei kandma nime "Eesti eest ja tagant", sest kirka fassaadi vastasküljel võib haigutada hall "tagahoov" oma asukatega, kes on ka inimesed ja elavad Euroopa Liidus. Või tuleks teha nende "heitlejate" huvide kaitseks eraldi partei nimega "Eesti tagant"?
Kahe liituva "superpartei" eeskujul võiksid teisedki oma nimesid"eestipärastada": "Eesti kõrvalt", "Eesti pealt", "Eesti alt" jne.
Parim nimevalik on siiski pärit Punaarmee tankidelt.


Pilt teosest "Eesti rahvas Suures Isamaasõjas, Tallinn 1977.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)