Milleks korraldada küsitlusi, kui vassitakse?

Janar Hannolainen,      30. august 2006


Jälgisin huviga meediakära, mis toimus pärast ETV otsesaadet „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?". Olen näidud ja lugenud, et mitmetes meediaväljaannetes sajatatakse ja kiidetakse saates osalenuid. Seepärast korraldati ka Eesti Päevalehe (EPL) veebiväljaandes küsitlus parima mulje jätnud saatekülalise väljaselgitamiseks.
Milleks sellist küsitlust üldse vaja on, kui avaldatud lõpptulemused on koostatud ikkagi kellegi enda äranägemise järgi?
Minu andmetel oleks pidanud teisipäevane küsitlus lõppema kell 18.00, kuid küsimusele „Kes jättis pühapäevaõhtuses ETV televäitluses parima mulje?" sai veel vastata ka järgmisel hommikul.
Tulemustest. 23.08 EPL-ist võime leida graafika, millel on protsentuaalselt välja toodud, kes kui palju hääli 892 vastajalt sai. Kui ma veel kell 17.30 veebilehekülge nägin, oli vastanuid juba üle tuhande. Millest selline erinevus? Hetkel, mil viimati küsitluse kulgu jälgisin, juhtis küsitlust Edgar Savisaar ning teist kohta hoidis Vabariigi President Arnold Rüütel. Ülejäänuid lahutasid liidritest juba kümned hääled.
Milles seisneb probleem? Probleem ongi selles, et tulemused on avaldatud sellisena nagu keegi neid isiklikult näha tahab. See tõestab jällegi, et meie riigi ajakirjandus pole kaugeltki neutraalsete poliitiliste vaadetega.
Online-küsitlused ilmselt ei kao kuhugi. Küll aga loodan, et meie parempoolsete eelistustega päevalehed muutuvad ausamaks ja neutraalsemaks, kui nad hetkel on.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)