Tere tulemast, argentiino ja talongo!

FEJA RÄIM,      16. jaanuar 2002



Paljud majandusteadlased ja investorid loodavad, et seoses Argentiiina kriisiga on silmapiiril valuutakomitee süsteemi lõpp ja riigi finantsmajanduse stabiliseerimiseks võetakse käiku adekvaatsemaid vahendeid.

Washingtonis strateegiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelev Warren K. Christolon väljendas heameelt Eesti majandusvabaduste ja sotsiaalmajanduslike edusammude üle 28.11.2000 Eesti Päevalehes järgmiselt: " … uus suund asendas õnnestunult sotsialistliku kollektivismi individualismiga, võrdsuse vabadusega, regulatsiooni deregulatsiooniga, motiveerimatuse motiveeritusega, bürokraadid ettevõtjatega, riski vältimise riski võtmisega." Christolon leidis, et kuigi alguses valulik, on Eesti majanduse struktuuri kiire muutmine ja eemaldumine käsumajandusest hakanud dividende tooma.

Mis dividendid?

Loetleme siis veel kord neid dividende, mis Eesti on saanud: individualism, mis põhiseadusliku parlamentaarse demokraatia asendab erakondliku kaabakkraatiaga; vabadus, mis ei tunnista piire, mille taga on teiste isikute samaväärsed õigused; riiklik deregulatsioon, mis tugineb seadusest vabal diskretsiooniõigusel (st suvaõigusel) ja hoolimatus tagajärgede suhtes, mis kaasnevad nn "ebapopulaarsete," kuid ikkagi isiklikult kellegi suhtes vajalike otsustega.
Pikantses luulekeeles on seda teemat käsitlenud kuulus vene poeet Pushkin oma eepilises lastepoeemis "Muinasjutt Tsaar Saltaanist", kus samuti dividendid muudkui laekuvad ja laekuvad, kuni lõpuks ikka vaid lõhkine küna alles jääb.

Vendlus valuutakomiteedes

Olles üle kümne aasta vaba kohustusest riske vältida, on Eesti nüüd viimaks siiski õppinud teiste vigadest ja ilmselt asunud kriisiprogrammi looma. Olid ju rahvusvahelised vaatlejad süüdistanud juba aasta algul Türgit suutmatuses kiiret kriisipoliitikat välja töötada. Milline saaks aga olla sellise programmi reaalne sisu?
Eeskuju, kuidas veelgi täielikumalt asendada kollektivismi individualismiga, võeti ilmselt Argentiinast. Eelmise aasta detsembri algul oli Argentiina valitsus teatanud oma otsusest katta valitsuse jooksvaid kulusid ja võlakohustusi erapensionifondide arvel. Juba pikemat aega eelnõu kujul lõdisenud pensionisambad maandusid kohe ka
Eestis. Võib oletada, et ka Eesti kriisiprogrammi üheks tugisambaks kujunebki äsja toimunud formaalne pensionireform, mis individuaalselt võetuna niikuinii vaid väljaminekuid suurendaks.
Muret tekitavatel andmetel on Argentiina võlakirju Eesti pankade partnerite bilansis, kuid on avaldatud ka kahtlusi, et 124 miljardi dollari suurusest välisvõlast võib osake - näiteks üks protsent - olla Eestis tegutsevate pankade bilansis. Eesti kroonides oleks see protsendikene aga ca 20 miljardit. Kogu situatsiooni juures ei pruugiks see olla aga kriisi puhkemiseks ainus liikumapanev jõud.
Eesti ja Argentiina on ainsad riigid maailmas, kus kehtib valuutakomitee süsteem.
Erinevalt Argentiinast pole Eesti küll tõesti võtnud ülemääraseid laene ja valitsus kinnitab, et kroon ei kõigu meil olenemata sellest, milliseks kujuneb majanduslik situatsioon. Seetõttu maksab Eesti erinevalt Argentiinast aga oma võlgu valuutakomitee süsteemi eest iibega.

Mäletatavasti on Eesti riigil olnud suuri probleeme üheainsa äriühingu tausta hindamisega. Minnes ikka ja jälle ka riiklikul tasandil riski vältimiselt üle riski võtmisele, sai 20.09.2001 Eestist OECD rahvusvaheliste investeeringute deklaratsiooni ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni liikmesriik. Deklaratsioon kutsub liitunud riike üles kohtlema välisinvestoreid samadel tingimustel kodumaistega.
Hargmaised ettevõtted on aga äriühingud, mille tütarettevõtted või filiaalid tegutsevad koordineeritult mitmes riigis. Deklaratsiooni liikmed on kõik 30 OECD liikmesriiki, OECD mitteliikmesriikidest on deklaratsiooniga ühinenud Argentiina, Brasiilia ja Tsiili. Kuid vähe sellest. Juba 30.10.2001 lendas Ilves Ladina-Ameerikasse viisavabadust tooma.
Veel augusti keskel oli Argentiina minister välistanud peeso devalveerimise ja välisvõlgade restruktureerimise. Juba mitmendat kuud on püsinud kartused, et Argentiina valitsus võib majandusraskuste tõttu olla sunnitud külmutama välisvõlgade tagasimaksmise, hajutas IMF, pakkudes Argentiinale täiendavat laenu. Jääb mulje, et IMF käitub siiski üha enam äriühinguna, kus intresside saamiseks vahendeid eriti ei valita. Pealegi on konkreetse valuuta ametlikust tsoonist väljunud kupüürid ju puhas sissetulek IMF-ile.
Detsembri lõpul teatas Argentiina, et võtab ikkagi kasutusele uue, katteta valuuta, argentiino. Valitsuse esindaja ütles, et uus valuuta vahetab välja ka 12 föderaal- ja provintsi valitsuste poolt väljaantud võlakirjad. Kahjuks ei ole andmeid, kas neid võlakirju on ka Eestil.

Devalveerimine ravib eksporti

Argentina parlament valis 2. jaanuaril riigi uueks presidendiks Eduardo Duhalde, kes oli 1990. aastate alguses, mil riik valuutakomitee süsteemile üle läks, asepresident.
Duhalde lubaduse kohaselt kohtleb aga uus valitsus nüüd juba kõiki argentiinlasi võrdselt: "Kui me peame kannatama, kannatame kõik võrdselt." Päästerõngana loodab Argentiina lasta jaanuaris ringlusse veel kolmandagi rahaühiku. Mittekonverteeritav, kuid ikkagi valuutaks nimetatav raha poleks tagatud millegagi - seda lihtsalt trükitaks nii palju, kui valitsus heaks arvab.
Klassikalist suunda pooldavad majandusteadlased peavad taolist otsust lubamatuks, kuna kõigi muude ebastabiilsust suurendavate riskide kõrval ohustaks see hüperinflatsiooniga mitte ainult Argentiinat.
Kummaline on siinjuures Deutsche Bank-i Ladina-Ameerika analüütiku Maria Lanzeni seisukoht, et tegemist oleks omamoodi kontrollitud inflatsiooniga ning uue raha tulek leevendaks kriisi põhisümptomeid ja väldiks valuutakomitee süsteemi lammutamist ning peeso devalveerimist.
Paljud majandusteadlased ja investorid loodavad aga, et silmapiiril on lõpp valuutakomitee süsteemile ja riigi finantsmajanduse stabiliseerimiseks võetakse käiku adekvaatsemaid vahendeid.
Praeguseks on otsustatud peeso siiski devalveerida, mis kindlasti soodustab eksporti ja võib koos muude aktsioonidega, juhul kui neid peaks järgnema, kriisi leevendada. Ladina-Ameeerika suur probleem on aga ilmselt veel pikka aega korruptsioon, mis kahtlemata on üks kriisi peapõhjustest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)