Kui piiluda Res Publica hinge

ALAR OPPAR,      16. märts 2005


Paistab, et Res Publica on otsustanud Reformierakonnale teha isatapu, et viia minimaalse riigi idee reformikate vastuseisust hoolimata selle täieliku teostumiseni. Selleks on vaja lõplikult erastada riigi varad ja avalikud teenused ning viia avalik võim hädapärase miinimumini.

Piinlik on vaadata, kuidas riik ei saa hakkama Weroli õlitootmise erastamisega, küll aga teeb meeleheitlikke pingutusi riigiinfra börsile viimiseks. Milline on Reformierakonna initsieeritud ja õnnetul kombel eksmajandusminister Mihkel Pärnoja teostatud Eesti Raudtee erastamise õppetund?

Riigivara erastamisest

Tallinna Sadama ja Eesti Energia vähemusaktsiate börsile viimine ei ole ajutine soov täita riigikassat eelolevateks valimisteks valmistudes, vaid selle taga on sügav arusaam, et nii tegutsedes tagatakse praeguste riigifirmade äriliselt otstarbekas ning liigsete poliitiliste mõjudeta juhtimine ning vaid erastades kaasatakse riigiinfra uuendamiseks ja avalike teenuste osutamiseks vajalikke vahendeid.

Jääbki üle ainult soovida, et Res Publica oleks oma tegudes lõpuni järjepidev. Börsile võiks viia ka ministeeriume ja riigiameteid haldava Riigi Kinnisvara ASi. Enne tuleks aga kogu riigi kinnisvara tõsta üle selle firma bilanssi. Ja mitte ainult riigihooned, vaid ka koolid, haiglad, riigi- ja kohalikud maanteed ning riigimets.
Kuna omavalitsuste autonoomia on olematu iseseisva tulubaasi ja juhitava demokraatia tingimustes riigikontrolli suurenemise näol muutunud nonsensiks, tuleks omavalitsustel käest võtta ka kõik tehnilised infrastruktuurid (vesi, kanalisatsioon, keskküte), et kasvatada veel Riigi Kinnisvara ASi varade mahtu. Mõelge, börsilt saab vastu juba kümneid miljardeid kroone.

Avalike teenuste erastamisest

Ka see käib meil täie hooga. Kiirabi- ning parkimisteenust osutab ja haldustrahve korjab Tallinnas Falck. Haridussüsteemis laseme õpilase kohta väljaarvutatud peamaksu vabaks, avades sellega kontrollimatu rahalaviini erasektorisse. Tervishoiusüsteemis oleme alustanud diagnostikakeskuste, sünnitusmajade ja polikliinikute erastamisega, kuid milleks vaid sellega piirduda? Ka riiklik pensionifond tuleks viia turule, samuti ravikindlustusrahad.
Miks ei võiks tolli- ja maksuamet või statistikaamet kuuluda erainitsiatiivile? Miks ei võiks EASi, KIKi või PRIA osutatud teenuseid pakkuda eraettevõtjad? Korjame vähem makse, rohkem jääb kätte ja inimene ise otsutab, kuhu ta selle viib?! Turg aga otsustab, milliseid teenuseid on vaja pakkuda, ja milliste hindadega.

Riigi lammutamisest

Reformierakond on võimul oldud 8–9 aastaga suutnud usurpeerida riigi, mehitades riigiametid oma erakonna liikmetega. Res Publicale on see ju liig mis liig. Kuna poliitiline kaadripaigutus sai korruptsioonijuhtumina ennatlikult kuulutatud kriminaalkorras karistatavaks, ei jäägi reformaritest vabanemiseks enam muud üle, kui tuleb riigiaparaati vähendada. Sellele lisab õigustust ja kindlust ka riigivara ja teenuste pidev erastamine ning maksubaasi vähendamine.
Kuna tsiviilühiskond ja osalusdemokraatia on ebaefektiivne ja kallis, tuleb juurutada juhitavat demokraatiat, nagu 1935. aastal korra kogesime. Kolmanda sektori organisatsioonidele näidati koht kätte ühiskondliku leppe aruteludel mitteosalemisega. Presidendi peab valima rahvas ja tema volitused tuleb ümber vaadata. Riigikogu peab olema 81-liikmeline, erakondade rahastamine peab tulema ainult riigilt, sealjuures on soov piirdudagi 2–3 riigiparteiga, erakonnad ei tohi oma noorte- ja naisteorganisatsioone enam rahastada ja valimisliidud tuleb keelustada.
Maavanema institutsioon on politiseeritud, omavalitsuste autonoomsus on naeruvääristatud, kuna Riigikontroll hakkab kontrollima omavalitsuste tegevuse otstarbekust. Kuni siis selleni välja, et oma erakonna siselisti tsenseeritakse ja sisse seatakse anonüümne koputamistelefon. Kõik ikka madalamate maksude, efektiivsuse ja majanduskasvu huvides.

Kaasaegse majandusteooria isa Adam Smithi käsitluses koosneb minimaalne riik vaid eraomandiseadusest ja repressiivorganist, mis eraomandi puutumatuse tagaks. Kaupade ja teenuste vahetus, vahetusväärtus ja tööjaotus tekib juba usust „nähtamatusse käesse", turupõhimõtetesse. Hoidku jumal aga selliseid inimesi, kellel kapital, tootlik vara või turul vajalikud oskused puuduvad. Sellised inimesed on Reformierakonna liikme Kalev Kallemetsa arvates (vt Äripäev, 09.03.05) solidaarselt laisad, lollid ja vastutustundetud.

Autor töötas Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate valitsuse põllumajandusminister Ivari Padari ajal Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehena.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)