Noored sõltuvad võimust

Kesknoored tänavad inimesi asjaliku ja positiivse vastukaja eest.  Noortekogu manifest sündis paljude ühisjõul ning esindab praeguste noorte ootusi ja arvamusi.

Oluline on esiletoodud teemade ja ideede laiem avalik arutelu, mille oleme praeguseks kahtlemata saavutanud.

Meie eesmärk on tähelepanu pööramine noorte jaoks olulistele teemadele. Rahaliste ressursside leidmine ettepanekute realiseerimiseks on kahtlemata seotud sellega, millised on võimulolijate prioriteedid. Kesknoorte esitatud mitmete ideede elluviimine ei vajagi suuri investeeringuid, vaid eelkõige head tahet. Siia kuuluvad näiteks kooliraadiote algatamine või puuetega inimestele pääsu tagamine vähemalt igasse avalikku asutusse.

Noori on vaja väärtustada

Keskerakond on korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid, kuidas leida riigieelarvesse lisaraha. Seni on julmalt tagasi lükatud ka ettepanek astmelise tulumaksu kehtestamisest, millest võidaksid nii riik kui ka kuni keskmist palka teeniv inimene.

Paljud ettepanekud ei nõuagi otseselt riigi sekkumist, vaid eeldavad kõrgkoolide head koostööd. Proovida tuleks ka ülikoolide ning riiklike ja eraettevõtete tugevamat omavahelist seotust ning põimumist nagu see toimub näiteks USA-s Silicon Valley's (erasektor tellib teatud hulga spetsialiste, maksab üliõpilastele stipendiume ja soodustab kõrghariduse arengut muul viisil). Leiame, et ka tänane Eesti valitsus peaks rohkem püüdma soodustada ettevõtete ning ülikoolide, kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide suuremat omavahelist koostööd ning põimumist. Ettevõtetel oleks seega kasutada oskustöölisi, spetsialiste, teadlasi, kes praktika käigus suudaksid nii enese kui ka ettevõtte arengule palju juurde anda. Seeläbi investeeriksid ettevõtted ülikoolidesse rohkem ning tõuseks ka tasuta kõrghariduse osakaal. Näiteks Soomes on kõrgkoolis õppimine tasuta. Veel ühe plussina näeme, et sellise süsteemi puhul tunneksid Eesti noored end Eestile vajalike ning väärtuslikena ega lahkuks massiliselt välismaale paremaid tingimusi otsima.

Lisaks on palju spekuleeritud selle ümber, et üliõpilaste arvu vähenedes ja riigi senise rahalise toetuse mahu püsimisel oleks võimalik Eestis peagi tagada tasuta kõrgharidus kõigile võimekatele noortele.

Praegune emapalk on ebaõiglane

Maakoolides kehtib praegu nn pearahasüsteem, mille järgi sõltub kooli käekäik õpilaste arvust. Siinkohal on probleem laiem. Tähelepanu tuleb pöörata meie madalale iibele, eestlasi tuleks ärgitada rohkem lapsi ilmale tooma. Praegune emapalk on küll tore, kuid ebaõiglane. Selle ülempiir tuleks ühe kolmandiku võrra allapoole tõmmata ning miinimummäära suurendada, et ka kõige vaesemate inimeste lastele oleks tagatud normaalne elu. Samuti tuleks pikendada emapalga maksmist 2,5 aastani. See aitaks leevendada muret, et lasteaiakohti on tublisti vajaka. Pearahasüsteemi juures päästaks maakoole õpilaste juurdekasv, mida saavutame vaid tugeva perepoliitika kaudu.

Kultuuriõpetust on eestlastele vaja igal juhul, kui tahame oma naabritest paremini aru saada, olla sallivamad, olla julgemad osalema õpilasvahetuses, meie keskkonda teadmistega rikastada. Meie meelest pole õppekava ülitihe, vaid võiks olla tihedamgi. Kui probleemile filosoofilisemalt läheneda, siis peaks inimese eluea märgatava pikenemisega kaasnema ka õpinguaja pikenemine.

Tänan veel kord noortekogu aktiivi nimel kõiki inimesi, kes meile kirjutasid. Ootame edaspidigi tagasisidet meie seisukohtade ja tegevuse suhtes.

Raivo Tammus

Jaga |