Ilves: Eesti naine ei sünnita, sest Eesti mees ei vastuta

 Näib, et vähemalt presidendi institutsioonini hakkab reaalne olukord tasapisi kohale jõudma, samal ajal kui parlament tegeleb jätkuvalt sajandajärguliste küsimustega, näiteks kooseluseaduse kiire läbisurumine.

 „Naiste positsioon Eestis vaatab kiretult vastu statistikaameti andmetest. Naised on keskmisest palju õiguskuulekamad, nad on palju haritumad, naisi on ühiskonnas rohkem... Ja nad teenivad palju vähem. Sama töö eest,“ rääkis Ilves.

 „Kuigi teemaga justkui tegeletakse, siis palgalõhe meeste ja naiste vahel mitte ei kahane, vaid kasvab. Ka sooline hariduslõhe mitte ei kahane, vaid kasvab – ehkki teistpidi. Vähem haritud saavad oluliselt suuremat palka. Maal, kus on väärtustatud haridust peaaegu kultuslikult, ei väärtustata haritumaid,“ kirjeldas president olukorda.

 Ilves lisas, et sellise kaugeltki mitte paratamatu olukorra tagajärjed vaatavad vastu meie rahvastikunäitajatest: Eesti elanikkond kahaneb, väljarännanute hulgas moodustavad suure osa noored haritud naised – suur osa neist peatsed emad.

 Ja president resümeerib: „Riik, mis, nagu alati, olla selles süüdi, on tegelikult üks väheseid tööandjaid, kelle juures palgalõhe ei evi erilist soolisust. Mis on siiani olnud meie vastus sellele olukorrale? Vastuseks on olnud järjekordne konverents. Pealkirjaga „Miks Eesti naine ei sünnita?“ Selge – vastutaja on paika pandud.“

Mida on Eesti mees teinud naise turvatunde suurendamiseks?

President Ilves keeras ootamatult teema ringi ja osundas hoopis Eesti meestele. „Aga mis oleks, kui selle asemel, et vastutus naistele veeretada, hakkame hoopis küsima ja konverentse korraldama nii: mida teeb Eesti mees selleks, et naisel oleks turvaline luua oma kodu, pere ja tulevik just Eestis? Miks Eesti tööandja, olgu naine või mees, ikka pahatihti naisalluva tööd mehe omast vähem väärtuslikuks peab? Miks Eesti mees ei hooli oma tervisest, vaid joob, sööb, töötab, istub, kukub või sõidab end surnuks ja jätab oma lähedased üksi? Mida näitab meie oodatud eluea statistika, kus naised on peaaegu samal tasemel kui nende suguõed Põhjalas, aga meeste eluiga on ikka idaeuroopalik? Miks jätavad isad lapsi unarusse, nii et riik, ega ammugi lastega jäänud ema ei suuda isalt lastele elatisraha kätte saada? Kuidas saame teha rohkem aitamaks neid üksikemasid, kes kasvatavad last või lapsi ja peavad samal ajal tööl käima, mille eest tasutakse vähem kui sama tööd teinud mehele?“

Neid küsimusi, mida president oma kõnes püstitas, aga tõstatatakse meie avalikus ruumis märksa vähem. Sellepärast ongi hea, et Ilves neile probleemidele tähelepanu suunas, ja ütles: „Ehk ongi tegelikult nii, et Eesti rahva kestmise põhiküsimus pole: miks Eesti naine ei sünnita, vaid hoopis: miks Eesti mees ei vastuta?“

 Reps ja Toom: Emadele on vaja kindlustunnet

Presidendi kõnele sekundeerisid kaks paljulapselist ema Riigikogu saalist – need olid Mailis Reps ja Yana Toom. Nende meelest on tore see, et emadepäev tuletas taas meelde kõige tähtsamat tööd – laste kasvatamist. Reps, kes sünnitab juulis oma viienda lapse, ning Toom, kellel juba on viis last, tänasid omalt poolt neid naisi, kes laste kasvatamisega annavad panuse Eesti edukasse tulevikku.

„Just emadepäeval on hea kogu ühiskonnale meelde tuletada, et emaks olemine ja laste kasvatamine on ääretult oluline töö, millest sõltub otseselt meie riigi edukas tulevik. Ja emaks olemisele lisaks peab enamik naisi tegema ka oma igapäevast palgatööd. Täpselt samamoodi, nagu naisi tänatakse emadepäeval emaks olemise töö eest kontsertide, lilleõite, kommikarpide või külaskäikudega, peab ka riik lapsevanemaid ja laste kasvatamist väärtustama – ema tööd lihtsamaks teha. Emaks olemine on tohutu vastutus, milleks on vaja perekonna ja riigi tuge, vaja on kindlustunnet tuleviku ees.”

Kn

Jaga |