![]() Riigiprokuratuur muutumas IRL-i jooksupoisiks?Kn, 18. jaanuar 2012IRL-i varjamatu „tööõnnetuse" tagajärjel on Eesti rahvas ligi kuu aja jooksul saanud kogeda Riigiprokuratuuri erinevaid sekkumisi poliitikasse. Riigireetur Herman Simmi tabamisele aitasid kaasa lääneriigid, vene maffia rahade voolamine IRL-i parteikassasse tuli välja ETV „Pealtnägija" kaudu. Mõlemal juhul ei olnud kaitsepolitsei õigel ajal kohal. Kuid kui on vaja Keskerakonna peasekretäri kodust otsida sadat eurot, saadetakse peale 40 kaitsepolitseinikku. Kui IRL-i idarahaga seotud elamisloaskandaal detsembri algul alles tuure kogus, vaikisid nii Riigiprokuratuur kui ka kaitsepolitsei. Aja jooksul võttis juhtrolli üle siseminister Ken-Marti Vaher (IRL), kes asus tavalisi politseiametnikke süüdistama liba-elamislubade väljastamises. Kaitsepolitsei julges Raudse ja Stelmachi suhtes tegutsema hakata ligi kaks nädalat pärast skandaali puhkemist, misjärel nende kodud läbi otsiti. Võib eeldada, et see asjaolu andis siseministri sõpradele küllaldaselt aega tõendeid kaotada... Kui kaitsepolitsei kõrge ametnik tabati riiklikku julgeolekut ähvardavalt korruptsioonitegevuselt, vaikis Riigiprokuratuur jälle, ning viimasel hetkel teatati, et suure töökoormuse tõttu antakse uurimine üle kaitsepolitseile. Kas saab olla veel jaburamat olukorda, kus riigiasutus uurib iseenda tegevust? Rääkimata sellest, et nüüd uurivad KAPO ametniku tegevust ka teiste riikide julgeolekuasutused, mis tähendab, et põhjustatud kahju ei piirdu enam Eesti iseseisvuse ohustamisega, vaid tervele Euroopa Liidule julgeolekuohu seadmisega. Eelmisel nädalal teatas Venemaa, et kuulutab IRL-i kuuluva poliitiku Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Krossi asus seepeale õigustama ja kaitsma Eesti riigiprokuratuur. Kaitsepolitsei pole tema tegevusi mitte sõnagagi kommenteerinud. Kuigi Kesknädal ei võta seisukohta, kas IRL-i liige on süüdi või süütu, tekitab küsimusi eelkõige Riigiprokuratuuri kaitsev positsioon tõsises kuriteos kahtlustatava IRL-i poliitiku puhul. Keskerakonda rünnates võeti tavapäraselt kasutusele kogu arsenal ning Riigiprokuratuuri truu alluvana otsis kaitsepolitsei läbi kahe opositsioonisaadiku kodud, mobiiltelefonid ning muud vahendid, millega nad oma valijatega suhtlevad. Ka Keskerakonna tõendeid, mis vastuvaidlematult lükkavad ümber kõik kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuuri väited, pole nad kommenteerinud. Kas tõesti on Eesti muutumas Valgevene-taoliseks diktatuuririigiks, kus opositsiooni rahvasaadikud peavad kartma siseministri valikulisi rünnakuid? Ehk on olukord juba tõesti nii hull, et riigis toimuvat peab kutsuma vaatlema rahvusvahelise meedia, et näidata kogu maailmale, kuidas üht väikerahvast tegelikult diktatuuri poole tüüritakse?! Kn Viimati muudetud: 18.01.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |