OECD soovitab Eestile kinnisvaramaksu

Rahandusministeerium

teatas oma pressiteates 15. veebruaril, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas liikmesriikide struktuurireformide ülevaateraporti, mille järgi on Eesti tänu edukatele reformidele majanduslanguse järel taas vähendamas vahet kõige jõukamate riikidega.

Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine. Vähenenud on ka tulude ebavõrdsus, mis on jõudnud OECD keskmisele tasemele.

Raport soovitab Eestil paremini sihistada aktiivseid tööturumeetmeid Töötukassa kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegelda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Töövõimetuskindlustuse süsteemi reformimisega soovitab OECD Eestil kindlasti edasi minna. OECD juhib tähelepanu veel Eesti erasektori madalale panusele teadus- ja arendustegevusse, mis takistab ettevõtete tootlikkuse kasvu.

Delfi muide pealkirjastas

sama uudise „OECD: Eesti jõuab jõukamatele riikidele lähemale". Kuid Kesknädala tähelepanu pälvis pigem soovitus, mille järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole. OECD väitel parandaksid need tootmise efektiivsust ning suurendaks majanduskasvu.

Sarnast raportit koostatakse aastast 2005 ning see annab ülevaate viimastest struktuurireformidest OECD liikmesriikides. Tänavuses raportis leiab OECD, et euroala võlakriisi tulemusel on viimastel aastatel laiapõhjaliste muudatuste tegemine liikmesriikides kiirenenud. OECD hinnangul on järgmiste aastate peamine väljakutse tööjõu rakendamine.

Viimati võttis kinnisvaramaksu teema üles Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kui Rein Järvelill esitas oma seitse majandusettepanekut. 6. jaanuaril Delfis võimendus sotside sõnum Eiki Nestori kaudu, kuid üle paarisaja pahase kommentaatori tegid sotside idee Eesti majanduse maksupoliitika muutmiseks maatasa. Nestori kiituseks ei olnud ühtki toetusavaldust, peale mõne üksiku sotsi enda oma.

Nestor kirjutas tookord järgmist:

„Kui Ansipi väide maamaksu ümberkujundamisest kinnisvaramaksuks vastaks tõele, siis elaks ja töötaks terve Lääne-Euroopa ja USA juba ammu konfiskeeritud majades! No ei ole ju nii! Kui mõni üliõpilane jaanuaris sessil sellist jama vastaks, läheks ta kursust kordama. Asjaolule, et maksustada ainult üht osa kinnisvarast, see tähendab maad, on majanduse mõttes rumalus, on aastaid valitsuse tähelepanu juhtinud ka näiteks IMF. Kinnisvara maksustamise majanduslik mõte seisneb selles, et hoida vara käibes. See on ka õiglane maks, sest omanikul on õigustatult suurendatud ootused ühiskonnale. Ta soovib, et selle kinnisvarani viiksid teed ja tänavad, kui juhtub põlema minema, tuleks tuletõrje jne. Et nüüd keegi „üle ei närveeriks", siis ka selle maksu juures, muuseas, on täiesti kindlasti seejuures olemas mõiste „maksuvaba miinimum". Ja lisaks sellele ei mõjutaks majandustsükkel niivõrd oluliselt valiku sektori tulubaasi. Ka sellele on juhtinud Eesti tähelepanu see sama IMF."

Kesknädal imestab,

et eestlased pole veel aru saanud, et oma riik püsib esmajoones maksudel ja eelkõige just maksejõuliste kodanike varal, mille hulka kuulub kahtlemata ka kinnisvara. Seega võiks isegi üldistada, et maamaksu kaotamine ja maksude kehtestamata jätmine kinnisvaraettevõtjatele või suurte ning keskkonda reostavate autodega sõitjatele töötab kaudselt omariikluse või vähemalt riigi majanduse iseseisvuse vastu.

Kesknädal

Jaga |