Kriis viib Eesti kriisi

Ilmselt on Tarmo Kriis täiuslikkuseni lihvitud kasumile orienteeritud meelelaadiga võimetu nägema riigi ja rahva tegelikke pikemaaegseid vajadusi. Ta seisab vaid üksikute ärimeeste eest, kes soovivad nilpsata ükskõik mis hinnaga igal ajal koort majanduskasvult. Seega tuleb Kriisi sõnu vaadelda kui ultimaatumit sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajatele. Kriisi jaoks ei anna ju nendesse valdkondadesse investeerimine lisandväärtust. Kõik, mis kiirelt pappi sisse ei too, on tühine. Ilmselt tal endal lähitulevikus lapsi ei ole kooli minemas, ega vanemaid hooldekodusse astumas.

Just säärane suhtumine pidurdabki Eesti arengut laiemas perspektiivis ja muudab Eesti ühiskonna rapsivaks, ebastabiilseks, vaid tänastele lõbudele mõtlevaks. Tegelikult ei kannata Eesti majandus enam välja kriisilikku mõttelaadi rahvaga võrdselt mitte jagada rahvuslikku rikkust. Ta võiks võrrelda senist Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide investeeringute osakaalu neisse kahte sektorisse. Kriisil on seega äärmiselt vastutustundetu pruukida suud ülefinantseerimisest sotsiaal- ja haridussfääri. Tarmo Kriis – sina, see ei ole riik!

Jaga |