Poolpööre pimedusse

Meil on külasid, kus noorim elanik on 70-aastane ja kus ei ole enam ühtki karilooma. Olukorrale mõtlemist enam ei ole ja kätte on jõudnud maaelu mahakandmine. Praegused äraelamisvõimalused maal jäävad alla kommunistide-aegse Eesti omadele.

Hirmutav on see, et praegused otsused ei suuda protsessi muuta. Ja paljud enam ei näegi paremat. Põhiseadus on keeleoskajate imestuseks vaieldav – ka riiki juhtivad jõud ei saa põhiseadusest ühtmoodi aru.

Tallinlased ühinesid riikliku ümberkujundamise plaaniga, s.t haldusreformiga. Valitsus võttis aga selle plaani tagasi. Välja öeldi, et vajadusel tarvitatakse vana korra alalhoidmiseks ka vägivalda. Varem viidi samasugune reform läbi Tartus, ja edukalt.

Seni ei ole Tallinnasse, kus on juhtimisvastutus olemas, allakäik veel sisse murdnud. Pealinna arengut tahetakse aga piirata, ja siis nii ka läheb. Kui andekaid hakatakse materdama, on see edu pihta pommide loopimine, tulele tuule lehvitamine.

Panovi lugu on moraalsele kodanikule šokeeriv – tunnistati kahtlaseks, ja kohe pandi mängu käerauad. Õigus oli ja õigus tuligi, aga aastate pärast.

Niisuguseid lugusid tuleb veel. Ühiskond on hakanud end ise hävitama – kõik jälgivad kõike. Sellisest seltskonnast on õigus kaduda, kui veel kuskil kohta on.

Kommunismist vabanemine tähendas uut Eestit. See oli julgus ja tarkus, oli ka eluküsimus. Eestvedajad sattusid aga „omade“ tule alla, ja see olukord kestab.

Mõelge selle üle ja tehke valimistel järeldused, ning tehke seda nii, et ei pea enam vigu põdema nagu seni!

ENDEL KUUSIK, Viljandimaa

Jaga |