Kas kallid majad valimisteks tagasi?

HEIMAR LENK,      18. september 2002


Oktoobrikuu valimisteks ehk enam ei jõua, kuid märtsi omadeks küll. Juhul kui õiguskantsler tegutseb sama püüdlikult, kui valimisliitude kaitsmisel. Hulk baltisakslaste uhkeid elamuid seisab siiani endiste omanike sugulastele tagasi andmata ja seal elavad seaduslikud üürnikud. Neid maju pole seadus tagastada lubanud. Põhjus lihtne ja proosaline. Sõja puhkedes Hitleri kutsel oma esiisade kodumaale lahkunud ümberasujaile maksti Saksamaa poolt omal ajal kompensatsiooni ja Eesti riigil nende vastu kohustusi pole. Kui keegi pole kompensatsiooni kätte saanud, siis pöördugu Saksamaa valitsuse poole - see on olnud seadusandja ja paljude juristide seisukoht.
Kuid õiguskantsler Allar Jõks enam nii ei arva. Vahetult enne valimisi avas ta oma silmad omandireformi ebaõigluse suhtes ja märkas, et põhiliselt Isamaaliitu valivale baltisakslaste maju taotlevale seltskonnale on liiga tehtud. Õiguskantsler märkas, et sõja algul Saksa usaldusvalitsusele üle antud majade tagasi taotlejad on pidanud liiga kaua ootama. Mõni isegi kümme aastat. See olevat aga põhiseaduse vastane.

Õiguskantsleril on õigus. Ka omandireformi käigus oma kodu kaotanud 50 000 üürnike perekonda loevad omandireformi aluste seadust (ORAS) põhiseadusega ja inimõigustega vastuolus olevaks. Ainult, et paragrahvid, mida keegi seadusevastaseks peab, on õiguskantsleril ja üürnikel erinevad. Jõks muretseb § 7 lõige 3 pärast, mis ei luba baltisakslastele maju tagastada ja jätab varaküsimuse riikidevahelise leppe lahendada. Üürnikud on mures aga märksa laiema õigusrikkumise pärast. ORAS-e § 2 lõige 2 ütleb selge sõnaga, et omandireformi käigus ei tohi tekkida uut ülekohut. Ei tohi tekkida seda, mis kümme aastat järjest tekkinud ja kestab päevast päeva edasi. Mitte sadade, vaid tuhandete kaupa on üürnike perekondi tagastatud majadest tänavale aetud või mõnda elamiskõlbmatusse toapugerikku ümber tõstetud. Kas pole mitte kummaline sõnapaar: ümber asumine ja ümber tõstmine. Mõlemad ebainimlikud ja jõhkrad. Õiguskantsler ruttab kaitsma vaid esimese ohvreid, kellest paljud on mõne teise riigi kodanikud.



Ma ei kirjutaks neid ridu, kui ma asja ei teaks. Aga ma tean. Aasta tagasi käisin koos Üürnike Liidu esindajatega õiguskantsleri vastuvõtul, et selgitada omandireformi kuritegelikkust ja inimsuse vastasust. Tol korral ei leidnud riigi esimene õigusemees ORAS-es küll ühtegi vastuolu põhiseadusega ega inimõigustega. Ka hilisem kirjalik vastus üürnikele oli sisutühi ja kubises ametnike tüüpilistest valveväljendeist. Uue ülekohtu ärahoidmise kohta mitte ühte asjalikku sõna.
Põhiseaduses on õiguskantsleri ülesanded kirjas ja üks neist kohustab teda teostama järelvalvet täidesaatva riigivõimu üle. Ma tean, et nende samade baltisakslaste majade elanikud on saatnud õiguskantslerile kümneid kollektiivseid kirju oma traagilise olukorra kohta, kus uus omanik neid tänavale surub. Kirjas on seegi, et kohalik omavalitsus peab välja tõstetud perekondi uue elamispinnaga aitama, kuid ei tee seda, sest vabu pindu pole. Omavalitsused on selle seadusepunkti jätnud aasta-aasta järel täitmata. Kuid õiguskantsler pole seda tähele pannud. Kuigi on põhiseaduse järgi seda kohustatud tegema.

Alles nüüd, üksteist aastat pärast taasiseseisvumist on Eestis hakatud ehitama ka linnamaju, mille kortereid välja üürida. Keskerakond võttis Tallinnas selle asja lõpuks ette. Selleks, et ükskord lõpetada ülekohus üürnike suhtes. Üürnike Liit koos linnavolikogu Keskerakonna kandidaatidega ja praeguste Riigikogu liikmetega on otsustanud alustada seaduseeelnõu välja töötamist, mille kaudu kompenseerida sundüürnike kannatused ja sundkorras uue kodu ostmise kulud. Miks ei oleks võinud see initsiatiiv Jõksi poolt tulla? Seadusrikkumised ja ülekohus üürnike suhtes ju talle teada.
Kuid õiguskantsler otsustas vahetult enne valimisi hoopis sõlmimata välislepinguid otsima hakata. ORAS-e seitsmes paragrahv paneb ju järelümberasujate varaküsimuse rahvusvahelise leppe lahendada. Kas juba olemasoleva või alles sõlmitava, pole seadusandja täpsustanud. Ja valimiskampaania päevil polegi sellel tähtsust. Õiguskantsleri büroo on signaali ühiskonda saatnud ja mõtleval inimesel pole raske mõista, et kelle poolel õige õigus hetkel on ja kelle poolt maja tagasi saamiseks hääletada tasub.
Justiitsministeerium seitsmenda paragrahvi vastuolu põhiseadusega ei näe, sest see ei sisalda mingit lubadust, et kõnealune välisleping ka sõlmitud saaks.
Riigikohus teeb oma otsuse ORAS-e 7. paragrahvi 3. lõike kohta teatavaks 10. oktoobril.

Viimati muudetud: 18.09.2002

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (48)