Pagulased ei jää Eestisse pidama

Toon konkreetsed näited. Üks Eestis tegutsev ettevõte palkas hiljuti tööle hindusid. Lootused uute töötajate suhtes olid kõrged, sest ettevõtet juba pikemat aega üha enam pitsitab lihtööliste puudus. Ja mis siis nende uute töötegijatega juhtus?

Mõne aja pärast tekkisid hindudel tõsised probleemid Eesti töökultuuri sulandumisel ja nad tegelesid töötamise asemel pigem istumisega.

Teine ettevõte palkas aga aafriklastest moslemid, kes lahkusid tööpostilt palvetama. Mõlemad ettevõtted loomulikult vallandasid niisugused võõrtöölised.

Seda, mis neist võõramaalastest edasi sai, ma ei tea. Küllap nad suundusid kuskile jõukasse Lääne-Euroopa riiki lihtsamat elu otsima.

 Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et samasuguseid ekstsesse hakkab võõrkultuuridest pärit töötajatega toimuma teisteski Eesti ettevõtetes, kus nõutakse distsipliini, töökust, usinust; ehk kus kasina palga nimel tuleb kõik elumahlad endast välja pigistada. See, millega eestimaalased harjunud on, oleks pagulaste enamikule vastuvõetamatu.

 Arusaamatuks jääb paanika, mida üritab luua osa nn rahvusmeelseid poliitikuid. Eriti taunimisväärseks pean hirmu ja paanikat õhutavaid Kristiina Ojulandi sõnavõtte, nagu paiskaksid sissetoodavad pagulased koheselt kogu Eesti elu sassi. Ojuland loodab pigem isiklikku poliitilist kasu lõigata, sest mäletatavasti oli ta reformierakondliku välisministrina suur Euroopa Liidu poliitika toetaja – sellesama poliitika tagajärjel nüüd pagulasi siia tuuaksegi.

 Aga rahu!Liikmesriigid saavad Euroliidult iga nende territooriumile ümber paigutatud isiku eest 6000-10 000 eurot. Selle rahaga saab vaevalt korda teha pagulaste eluruumid. Loomulikult loodavad kinnisvaraärimehed selle pealt kõvasti teenida. Ka vallad, mille territooriumile seeläbi lisandub elamiskõlblikku kinnisvara, on igati plussis.

Kuid pagulased, mõistes, milliste sotsiaaltoetuste, palkade ja hindadega riigis on nad sunnitud elama, lasevad siit lähema poole aasta jooksul jalga. Ainuüksi pakutavad eluruumid neid siin kinni ei hoia.

 Euroopa Liit koosneb riikidest, mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. See, et Taani ja Rootsi asuvad Eestist, piltlikult öeldes, kiviviske kaugusel, ei tähenda midagi. Ühel pool on tagatud kõrge elukvaliteet kõigile, teisel pool puudub paljudel ühiskonnagruppidel õigus inimväärsele pensionile ja palgale ning isegi eluasemele. Just sellekohase informatsiooniga peaksidki meie ametnikud minema põgenikelaagritesse. Kuigi paberi peal on Eestist maalitud imeilus kuvand, teab iga tavaelanik, et see on vale. Ka iga Eesti „reformierakondlikku paradiisi“ toodava pagulase inimõiguseks on seda teada.

 Rasside segamise projekt on olnud mitmes riigis (Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi) edukas, sest nende riikide jõukus on suur ja rasvaseid palu jagub ka sisserändajatele. Kuna Eesti jõukuse poolest mitte kunagi ei jõua eelnimetatute tasemele, ei taha ka ükski pagulane meie riiki kuigi pikalt pidama jääda.

See teadmine rahustab.

KESKMÕTE: Meile toodavad pagulased elavad siin täpselt niikaua, kuni neil kestab mugav äraolemine.

INDREK VEISERIK

Jaga |