Eesti jääb ilma haritud noortest

„Majanduslangus ja tööpuudus paneb Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima," ütles Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson.

Teravaim näide välismaale lahkujatest tuleb tervishoiusektorist. 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kel soov siirduda tööle teise riiki. Esmakordseid taotlejaid oli 254, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Terviseameti teatel võttis ainuüksi veebruaris välismaale tööle mineku sooviga oma dokumendid välja 29 arsti ja 25 õde, jaanuaris oli minejaid 18 arsti ja 18 õde. Kokku oli aasta kahe esimese kuuga otsustanud kodumaalt lahkuda 47 arsti, 9 hambaarsti, 43 õde ja 3 ämmaemandat.

„Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast," ütles Simson. „Kui varem olid peamisteks väljarändajateks parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat. Nende puhul on oht, et välismaal luuakse pere ja jäädaksegi sinna."

Nagu kõrval toodud  Reformi-minister Jürgen Ligi soovitusest ja juba varem meedias kõlanud IRL-i ministri Juhan Partsi tööpuuduse-„lahendusest" selgub, ongi see meie valitsuse eesmärgistatud poliitika.

KE, Kn

Jaga |