Vajame tasakaalustatud hingamist

Paul Hank,      01. märts 2006


Oleme jõudnud ajast, mil üheskoos laulukaare all laulsime "Jumal, kaitse Eestit!", järjekordsete presidendivalimiste aega, mil võidutseb põhimõte: kes keda.
Parempoolsed, kartes, et Arnold Rüütel võiks eelolevatel valimistel uuesti kandideerida, on alustanud tema süüdistamist kõikvõimalikes "surmapattudes": ta ei liikuvat küllaldaselt rahva ees, ei genereerivat uusi mõtteid ja ideid, takerduvat pereprobleemidesse, polevat piisavalt avatud Läänele. Jne. Jne. Hoolikalt valitud inimeste osavõtul korraldatakse siin-seal vestlusringe, kus imetakse välja kõikvõimalikke argumente, mis peaksid mitte ainult Eesti rahvast, vaid ka presidenti ennast meelemuutuseni viima. USAst naasnud Arnold Rüütlilt küsiti Tallinna lennujaamas halvastivarjatud mõnuga: ega te ometi mõtle veelkordselt kandideerida? Saate "Aeg luubis" küsimuse toon ja asetus pidi presidendi viima uskumiseni, et ta tõesti ei sobi sellele kohale. Milline lugupidamatus kaaskodanike vastu! Rahvas austab ja armastab oma lemmikuid ning nende mustamine ja solgiga ülevalamine pole ei poliitikute ega ajakirjanduse tee rahva juurde. Pigem on see poliitilise ja neljanda võimu ning rahva vahelise õblukese silla lõplik põletamine.
Parempoolsete arvates peab Riigikogu presidendi valima ise ja, võib arvata, omameeste hulgast. Neid segab ainult see pisike ja tüütu kärbes – rahvas. Samuti Riigikogus olevad rahvaga kaasaminejad. Jah, Riigikogus on siiski arvukalt neid, kes mõistavad, et võim ei saa eksisteerida rahvast eraldi ja kaitsta käputäie suurrikaste huve. Mõistame parempoolsete ja ultraparempoolsete kartusi. Ja nimelt – meie vahetus läheduses asuvad inimnäoga kapitalistlikud riigid Soome, Rootsi, Norra ja Taani, kus rahvas oma elukorraldusega on rahul. See on tõsine väljakutse. Meie ultratele ei toonud leevendust Soome presidendivalimised. Ikka võitis seesama Tarja Halonen, kelle vaated Eesti poliitikute rahakummardamisest erinevad kardinaalselt..Jah, pole olemas inimest ega presidenti, kes ühel ajal võiks kaitsta nii rikaste ja suurrikaste kui ka oma elujärge parandada sooviva rahva huve. Eesti rahvas vajab jätkuvalt presidenti, kes genereeriks ja otsiks ülisuure majandusliku ebavõrdsuse vähendamise kaudu rahvusliku leppimise teid. Võib siis veel midagi suuremat või tähtsamat oma rahva jaoks ära teha? Meie vajame, nagu ütles üks meile lähedastest meediatöötajatest saates "Rahva teenrid", jätkuvalt presidenti ja valitsust, kes lasteaiatädi kombel aitaks liikuva lastekolonni taga järele väsinuid ja mahajääjaid.
Parempoolsed Riigikogust ei väsi väitmast, et nemad on rahva enda valik. Ei vaidle vastu – nii see on, ja ei ole ka. Tuletagem meelde, kui suur hulk eestimaalastest ei osalenud Riigikogu käesoleva koosseisu valimisel. Valimas ei käinud inimesed, kes on elu hammasrataste vahele jäänud, väsinud võitlemast elamisväärse elu eest ja kellele on ükskõik, mis nende umber toimub. Valimas ei käinud paljud metsataludes ja linnakorterites elavad vanurid, kes ei jõudnud valimisjaoskonda minna ja keda keegi ei olnud aitamas.
Kõike arvesse võttes leian, et presidendi valimine on riigi, s.o rahva jaoks niivõrd tähtis ja oluline sündmus, et see peab olema kogu rahva, mitte Riigikogu (loe: Riigikogu ühe huvigrupi) teha. Aga kui meie tänane põhiseadus seda ei võimalda, paranduste sisseviimisega on aga tahtlikult või tahtmatult hilinetud, siis peaks Riigikogu presidenti valima koos omavalitsuste esindajatega. Parem pool muna, kui tühi koor.
Pean väga oluliseks, et eelolevate valimiste köögipool oleks korrektne. Valimispropaganda peab olema tasavägine ja mõõdukas, rahaline külg ja reklaami osa seadustatud. Nagu kohalike valimiste reklaamist selgus, ei piisanud meil seadusetähte selleks, et kvalifitseerida kohukesereklaami olemust. Eelmiste valimiste märgid olid tipp-poliitikute suured portreed kuldkirjas kustungitega, üleujutatud post, ülekuumenenud telefonid, väljalülitamist nõudvad telerid. Seda kõike võiks ehk tinglikult nimetada vaimseks ja füüsiliseks vägivallaks.
Niisiis – uuesti ametisse asuv president peab olema võimalikult suurema hulga eestimaalaste valik, ta peab kaitsma rahva enamuse huve. Me vajame jätkuvalt uut, tasakaaludstatud hingamist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)