![]() Ühistud elavad rahva usalduselJAAN LEETSAR, 26. november 2014Ühistegevusel on looduslik geneetiline alge. Me kõik teame: linnud kogunevad parvedesse, et üheskoos lõunasse lennata, kariloomad karjadesse, et üheskoos paremaid söödamaid leida, lõvid peavad suurulukitele jahti rühmiti jne. Ka inimene on loomult kariloom, kes teeb koostööd selleks, et paremini elada.
Kapitaliühingud (aktsiaseltsid, osaühingud) on seevastu tehislikult moodustatud inimeste poolt, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine ja rikastumine. Kapitaliühingute tegevuse aluseks on raha ja ainult raha, mis peab raha omanikele veel rohkem raha sisse tooma. Kui demokraatlikes ühendustes (ühistud) on kõikidel liikmetel üks hääl, siis kapitaliühingutes sõltub häälte arv (ja ka kasumi jaotus) ainult rahast ehk aktsiate/osakute arvust. See tähendab, et kapitaliühingud on juba olemuselt ebademokraatlikud. Otsuste tegemise juurde pääseb ainult väikesearvuline omanike ring ning klientidel ehk enamusel pole üldse hääleõigust.
Koostegutsemine eeldab ausust Kaasaegse ühistegevuse alguseks loetakse 1844. aastal Inglismaal Rochdale’i linnas asutatud ühiskauplust. Kuna varasemad ühistute asutamise püüded olid enamasti kurvalt lõppenud, pandi seekord kirja põhimõtted, millest ühistuliikmed olid kohustatud oma tegevuses juhinduma. (Vahemärkusena: ka linnuparvedes ja loomakarjades kehtivad kindlad koostegutsemise reeglid, mida parve/karja liige lihtsalt peab täitma. Vastasel korral läheb parv/kari laiali ja mitte ükski isend ei jõua eesmärgini.) Kuna esimesel ühiskauplusel läks päris hästi, leidis ettevõtmine palju järgijaid. Järgmise poole sajandi jooksul arenes ühistegevus neid põhimõtteid silmas pidades paljudes riikides väga kiiresti. 1895. aastal asutati Londonis juba ühistute rahvusvahelise ulatusega liit (International Co-operative Allians – ICA), mis võttis endale ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete edasiarendamise ja kaasajastamise. Läbi ajaloo on ühistegevuse põhimõtteid mitmel korral kaasajastatud. Viimati tehti seda 1995. aastal Manchesteris, kui ülemaailmsel assambleel võeti vastu ühistegevuse põhimõtted 21. sajandiks (nendega saab tutvuda minu raamatuid lugedes või ICA kodulehel – www.ica.coop). Eeltoodust nähtub, et edukad on need ühistud, mille liikmed täpselt järgivad ühistegutsemise reegleid ega püüa nendest omakasu huvides mööda hiilida. Teiselt poolt tuleks igal ühiskonnaliikmel (sealhulgas ka valitsuse ja Riigikogu liikmetel!) reeglid endale selgeks teha. Seepärast on ka ühistegevuse rahvusvahelistesse põhimõtetesse lisatud eraldi 5. põhimõte: haridus, koolitus, teave.
Ühistegevust tuleb õppida Igal ühistul soovitatakse tungivalt järgida seda põhimõtet ja lülitada oma eelarvesse ka vajalikud koolituskulud. Kuna demokraatlik riik on olemuselt samuti ühistu, siis võiks ka riigieelarves vastav rida sees olla. Eks ikka selleks, et ühiskonnaliikmed ühistulise tegutsemise põhimõtteid sisuliselt tunneksid ja selleläbi kasvaks rahva usaldus ühistute kui omaabi-organisatsioonide suhtes. Ühistutel on kapitaliühingute ees suured eelised. Ühistute liikmed-kliendid saavad ise kontrollida ühistut, valida endile juhte ning jaotada tulusid (kasumit). Kapitaliühingute puhul teevad seda ka omanikud, kuid neid on suhteliselt vähe ja üldjuhul ei ole nende hulgas kliente, kellele teenuseid osutatakse. Pole siis ime, et väliskapital oma kasumi riigist välja viib. Loomulikult on probleemid mitmetahulised ja neid kõiki pole võimalik ühe ajaleheartikli kaudu avada. Seepärast ongi vaja ühistegevust õppida.
Ühistud on populaarsed Saksamaal ja Soomes Ühistute asutamisel, ka loodava Tallinna ühistupanga puhul, tuleb pihta hakata potentsiaalsete liikmete teadlikkuse kasvatamisest. Advokaadibüroo Lextal poolt 4. novembril korraldatud konverents teenis neid eesmärke. Võib-olla paljud said esmakordselt teada, et Saksamaal, Soomes jt riikides on ühistupankade turuosa isegi kuni 80% ja enamgi ning ka seda, et ühistupankadel on Saksamaal 17 miljonit liiget-omanikku (1078 ühispanka) ja Soomes on koguni kolm ühistupankade keskliitu, kuhu kuulub 1,5 miljonit soomlast (kokku 252 ühistupanka). Eesti rahvusliku ühistegevuse algusaegadel (1902–1940) olid ühistegevuse veduriteks eeskätt riigivanemad jt riigimehed Jaan Tõnisson, Kaarel Parts, Otto Strandman, Konstantin Päts, Kaarel Eenpalu jmt. Siit ka küsimus: mida teevad meie tänased poliitikud ja riigijuhid ühistegevuse arengu toetamiseks? Kogukonnad ja ühistud loovad meile parema maailma. Ka Eesti ühiskond saaks ühistegevuse läbi ausamaks, sõbralikumaks, demokraatlikumaks, humaansemaks, eetilisemaks… Kui kapitaliühingutes on ühe võit teise surm, siis ühistutes tehakse koostööd kõigi huvides.
[esiletõsted] Ühistutel on kapitaliühingute ees suured eelised. Ühistute liikmed-kliendid saavad ise kontrollida ühistut, valida endile juhte ning jaotada tulusid (kasumit). Soomes on koguni kolm ühistupankade keskliitu, kuhu kuulub 1,5 miljonit soomlast (kokku 252 ühistupanka).
JAAN LEETSAR, majandusdoktor
[fotoallkiri] ÜHISTUPANK TULEB! 4. novembril peeti Teaduste Akadeemia saalis ühistupanganduse konverents, kus esines ka loo autor Jaan Leetsar. Ettekande pidasid veel Soome ühistute esindaja Sami Karhu, advokaadibüroo Lextal esindajad Olavi-Jüri Luik ning Mari Agarmaa jmt. Konverentsi modereeris vandeadvokaat Üllar Talviste. Viimati muudetud: 26.11.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |