Julmus on geenides

Ellen A.,      17. märts 2004


Julmus on geenides. Nii on öelnud Tallinna laste tugikeskuse psühholoog Tiiu Meres. Jah. On geenides. Ilmselt eelmises süsteemis olid nad tukkuvas olekus, sest elu oli stabiilne. Vaadake, kuidas transporditakse lõhkemisohtlikke mürske ja miine - mitte mingil juhul ei tohi neid raputada. Tänapäeval raputatakse laste ja mürsikute geene, mida aeg edasi, seda kõvemini.
Kui on olemas kindlustunne homse päeva ees, kui ei kollita tööpuudus, kui pole karta korterist väljatõstmist, kodust ilmajäämist, kui haridus ja tervishoid on kättesaadavad kõigile, mitte üksnes väljavalituile, kui ei kollita aids, narkomaania, jõhkrad märulifilmid ei õhuta vägivalda, nilbe porno, kui pole ülekohut ega suurt ebavõrdsust, siis on kodune kliima perekonnas palju meeldivam, kui see on praegu. Kõik kodud - see on ühiskond. Olemegi jõudnud sotsiaalse olukorra juurde.
See peaks olema retsept noorte psüühiliste hälvete ärahoidmiseks. Ja siit võiks leida vastused Tiiu Merese esitatud küsimustele: miks on lapsed nii julmad? Kuidas laste vägivalda ära hoida? Kus on parim süsteem?
See on igihaljas teema ja vastused neile küsimustele on teada. Kuid me esitame neid ikka ja jälle. Vaid jututeemaks see jääbki, kui ühiskonnas mingeid muutusi ei toimu.
Ma ei saa jääda ükskõikseks, kui tunnen, et tõde moonutatakse. Praegused valitsusmeelsed lood on nagu Mehhiko seriaalid või paarisaja aasta tagused muinasjutud, kus ühed tegelased olid läbinisti halvad, teised jälle üdini head. Tänane maailm ei ole sugugi nii mustvalge.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)