Mets ei kuulu meitele!

Eestimaalaste põlisrikkuse ehk metsa sihipärane sokutamine välismaalastele sai alguse pärast keskkonnaminister Villu Reiljani ja Rahvaliidu hävitamist. Rahvaliidu juhatus otsustas 2002. aastal algatada üleriigilise allkirjade kogumise kampaania, et keelata põllu- ja metsamaade müük välismaalastele.

Rahvaliit pidas vajalikuks nõuda valitsuselt põllu- ja metsamaa müügil välismaalastele piirangute kehtestamist vähemalt aastani 2012, teatas 2002. aastal partei peasekretär Lea Kiivit, kes mõni aasta hiljem koos Villu Reiljaniga käis ränka kohtuteed.

Pärast Rahvaliidu hääbumist ja Keskkonnaministeeriumi ülevõtmist Reformierakonna poolt on asjad meie põlisrikkusi ihaldavate välismaiste miljonäride jaoks märksa sujuvamaks muutunud.

Alates 1. maist 2011 kadusid senised põllumajandus- ja metsamaa välismaalastele müügi piirangud. Sai alguse tendents, et eestlane on jäämas oma maal pigem rentnikuks-üürnikuks, mitte omanikuks. Kindlasti pole välisjõud teinud aastatepikkusi pingutusi mitte selleks, et mets omanikele kasutult kasvama jätta. Uue jahiseaduse vastuvõtmisega seotud kired paljastavad nii mõndagi rikaste välismaalaste eesmärkidest, mida soovitakse teha Eesti metsadega tulevikus.

Salapärane rootslane ahnitseb metsi kokku

Eesti Jahimeeste Seltsi liikmed on arvanud, et uus jahiseadus on liiga omanike poole kaldu ja et eelnõu taga on suurmaaomanikud.

„Erametsa Liidu poolt korraldatud jahikeeluaktsioonis on metsafirmade osa 94% jahikeelualusest pinnast. Asjaolu, et kümnest suuremast jahikeelu kehtestanud firmast enamus kuulub välismaalastele, annab samuti aimu, et jahikeelu aktsioonis osalejate taga pole mitte Eesti talupojad, vaid väliskapital," kirjutas Jahimeeste Seltsi juht Tõnis Korts 22. veebruari Äripäevas.

„Uue jahiseadusega on väikemaaomanike huve eiratud, sest seaduses on näiteks kirjas, et jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomanike pindalalist nõusolekut. Seega on oluline maa pindala suurus," märkis Korts.

Kui Jahimeeste Selts uuris Keskkonnaametist ning Äriregistrist keelajate tausta, selgus, et enamik jahikeeluhuvilistest ei pärine Eestist. Seega on meie jahimeestel hirm, et mängime oma jahiõiguse välismaalastele maha, lisas Korts.

Kümnest seitse suurimat Eesti metsaomanikku on välismaalased, teiste seas rootslased, sakslased, luksemburglased ja soomlased. Portaali www.kms.ee teatel on suurimaks metsaomanikuks rootslane Jonas Wahlström, kellele kuulub üle 23 000 hektari metsamaad. Äripäeva teatel on Wahlström Eestis maid kokku ostnud kümmekond aastat. Tema tegevus on teinud murelikuks näiteks Saaremaa rahva, kes ei tea, mis on sellise aktiivse maa kokkuostmise eesmärk. Wahlströmi ja tema pereettevõtte Metsnik OÜ käes olevate kinnistute loetelu hõlmab kinnistusraamatus 64 lehekülge.

Rahvaliit maksis ränka hinda

Mis võib olla sääraste meeletute metsaostude taga? Tõenäoliselt soovitakse asuda meil korraldama massiivset jahiturismi. Kuna Lääne-Euroopas puuduvad sellised põlismetsad, on meie maa välis(jahi)turistidele kui meepott kärbestele. Ja selleks, et välisomanikud saaks hakata korraldama täismahus jahiturismi, ongi vaja Riigikogus uus jahiseadus läbi suruda.

Neli aastat ette valmistatud jahiseaduse juhtivmenetleja on ei keegi muu kui Riigikogu keskkonnakomisjoni reformierakondlasest liige Kalle Palling.

Seaduse läbisurujateks on ikka needsamad rikastele välismaalastele kuulekad Reformierakonna liikmed, kes aastaid on koos IRL-iga Eesti oma inimestele kahjulikke otsuseid vastu võtnud. Ei pea olema väga taibu, et eeldada - küllap on nende lahkete erakondade rahakott samuti selle protsessi käigus paisunud.

Eesti on muutumas rikkurturistide looduspargiks, kust suur osa tööjõulist elanikkonda sunnitakse madalate palkade ja üldise perspektiivituse tõttu välismaale kolima. Jäävadki siis siia vaid peamiselt välismaalasi teenindavad pärismaalased.

Hullema stsenaariumi kohaselt, juhul kui puiduhind peaks lähiaastatel tõusma, ootab metsi ees massiivne lageraie, mis osaliselt käib juba praegu.

Lisaks omamaiste pankade kadumisele oleme nüüd loovutamas välismaalastele ka metsi, kunagist Eesti krooni kattevara. Kelle oma on maa ja mets, selle omad on ka maa pojad! Villu Reiljan ja Rahvaliit teadsid seda tõde, ning püüdsid allakäiku peatada. Selle eest pidid nad ränka hinda maksma.

Rahvaliit vähemalt püüdis kaitsta meie maid ja metsi. Kuid mida teevad praegu ülejäänud huvigrupid ja nn kodanikuühiskond, et oma kodumaa põlisväärtusi alles hoida? Nad on kavalalt kanaldatud Jääkeldrisse, tegelema asendustegevusega - et ei peaks mõtlema hoopis tõsisematele trendidele.

[fotoallkirjad]

AHVATLEV MAA: Eesti on muutumas rikkurturistide looduspargiks, kus soovitakse asuda korraldama massiivset jahiturismi.

EBAKINDEL TULEVIK: Reformierakonna juhtimisel soovitakse mängida jahiõigus välismaalastele maha, kodumaised jahimehed aga pühkigu ulukijahist suu puhtaks.

INDREK VEISERIK

indrek@kesknadal.ee

Jaga |