Jaan Õmblus: Eesti on rahaliinist välja langenud

Kn: Millist laiemat mõju avaldab Eesti tulevikuperspektiividele see, kui rahvusvahelised reitinguagentuurid alandavad meie riigireitingut? Kas see puudutab üksnes investoreid?

Riigireitingu alandamine ei ole hea. See peletab eemale välismaiseid investoreid ja muud liiki koostööpartnereid, kelle abil ja toel võiks majandust uuesti käima saada. Eesti riigireitingu alandamine tähendab, et meie riik on riskantsem – siia investeerides on raha tagasisaamise tõenäosus väiksem ja siin valitseb üldine ebakindlus. 

Toormetarnijad ei julge siia enam kaupa järelmaksu peale anda. Välispangad ei soovi enam siinseid tehinguid finantseerida. Isegi välisturistid, kes on midagi kuulnud reitingu langetamisest, olgugi   täpselt aru saamata, võivad otsustada puhata „kindlamas” riigis. Meie väikese majanduse puhul riigireitingu langetamine puudutab otseselt või kaudselt kogu meie majandust.

Globaalse majanduslanguse tingimustes vajavad välisinvesteeringuid väga paljud riigid maailmas. Kui kellelgi on ikka mingi negatiivne märk küljes, on rahale kohe kümneid paremaid asukohti, ja keegi ei vaevu analüüsima, kui sisuline Eesti negatiivne reiting on või ei ole. Oleme lihtsalt rahaliini pealt väljas.

Arvestades majandusolukorda, vajame just praegu välisinvesteeringuid ja välismaist usaldust rohkem kui kunagi varem. Seega raskendab riigireitingu alandamine meie edasist elu olulisel määral.

Kn: Kas Eesti riigireitingu alandamine (näiteks Fitchi poolt) võib  seada ohtu meie liitumise euroga?

Otseselt mitte, kuid kaudselt küll. Reitinguagentuur on nagu arst, kes paneb haigele diagnoosi. Halb diagnoos ei ole haiguse põhjus, vaid ikka tagajärg. Kui diagnoos on negatiivne, võib ühiskond haige sunniviisiliselt eraldada, sundravile saata vms. Haige tahtest ei pruugi siis enam palju sõltuda ja keegi ei kuula enam tema soove. Kui haige on juba sundravil, puudub tal otsene võimalus näiteks sporti teha ja oma tervist loomulikul teel taastada.

Sama analoogia kehtib reitinguagentuuride poolt antavate reitingute puhul. Nad on nii mõjuvõimsad organisatsioonid, et nende otsustest sõltub väga palju. Reitinguagentuurid on koguni nii tugevad, et neid on süüdistatud tervete majanduste langusspiraalile „aitamises“.

Euroopa Liit võib Eesti eurotsooniga liitumise otsustada üksnes ja ainult kehtestatud kriteeriumide põhjal. Kuid kui reitinguagentuurid meie riigireitinguid väga tugevasti alandavad, siis see lihtsalt aitab majanduse allakäigule kaasa. Omakorda tingides olukorra, kus me ei suudagi kriteeriume täita. Maastrichti kriteeriumid Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks saamiseks on ikka sellised, mida suudavad täita tugeva majandusega riigid. Kui negatiivsed reitingud toovad kaasa täiendava allakäigu, siis paratamatult kaugeneme ka eurost.

Kn: Millised on Eesti riigireitingu langemise peamised põhjused? Kas reitingutase põhineb üksnes majandusel või arvestatakse ka riigis valitsevat poliitilist ja sotsiaalset stabiilsust?

Fitch alandas Eesti reitingut muu hulgas sellepärast, et kahtleb meie eelarvepoliitika jätkusuutlikkuses ja kardab suurt eelarve puudujääki. See omakorda kahjustab Eesti väljavaateid euro käibelevõtuks, mis jällegi tähendab, et eurorongist mahajäämine toob kaasa konkurentsipositsiooni halvenemise, võrreldes nende riikidega, kes saavad eurole üle minna.

Fitch leiab, et meie majanduse väljavaated on üldiselt halvenenud, ja avaldab kartust, et Lätit ähvardavad riskid võivad laieneda Eestile. Agentuur tõdeb, et kinnisvarahindade langus, pankade varade väärtuse vähenemine ja suur tööpuudus avaldavad negatiivset mõju meie reaalmajandusele. Fitch on seisukohal, et Eesti vajadus välisraha järele on suur, kuid seda raha on raske saada. Samuti juhitakse tähelepanu, et poliitiline surve valitsusele kasvab.

Reitingu andmise alus on ikka laiem, kui üksnes kitsalt majanduslik. Näiteks mainib Fitch poliitilist survet. Samuti on kogu eelarvetemaatika ju poliitiline. Kahtlemata sõltub eelarvesse laekumise suurus majanduse seisust riigis, kuid eelarve tasakaalus hoidmine on ainuüksi poliitilise suutlikkuse küsimus.

Kn: Kas reitinguagentuurid langetavad Eesti riigireitingut veelgi või on põhi juba käes?

Kui Fitch aprilli alguses Eesti riigireitingut alandas, jättis ta reitinguväljavaate negatiivseks. See ei tähenda midagi muud kui seda, et suure tõenäosusega plaanitakse reitinguid edasiselt alandada. Üldiselt on välisanalüütikud Balti riike hinnates seisukohal, et reitingud on rämpsreitingu tasemel ja et agentuurid hindavad meid üle. Negativismiks on kahtlemata põhjust. Reitinguagentuure jälgides jääb mulje, et Baltimaade edus kaheldakse tugevalt ja et pigem nähakse siin majanduskollapsi väljavaadet, kui uut eduvalemit.

Kui meie reaalmajandust vaadata, ei paista ka siin otsest teed uuele kasvule ja olukorra kiirele paranemisele. Kõigest sellest olenevalt tuleks ilmselt olla seisukohal, et reitingute langetamised jätkuvad ja põhja asukoht ei ole teada.

Küsinud INDREK VEISERIK

Jaga |