Eesti, islam ja Euroopa Liit

teoloog Raine Linnas,      05. märts 2003


Praegu seisab Eesti mitmesuguste muudatuste künnisel, mis on seotud Euroopa Liitu astumisega, ja sellel teel tuleb teha olulisi poliitilisi, õiguslikke ja majanduslikke ümberkorraldusi. Peale oodatud hüvede tuleb meil valmis olla ka mõningateks raskusteks, mis Euroopa Liitu integreerumisest lähtuvad.
Lääs on juba kokku põrganud islamimaadest pärinevate töölismigrantidega ja põgenike vooluga ning ekstremistlikud moslemi rühmitused ja terroriaktid on meedias ja poliitikas leidnud hukkamõistu. Islam muhameedlastest immigrantide religioonina on võimeline adapteeruma neis maades, kus kirik on lahutatud riigist ning religiooni suhtutakse ükskõikselt. Nii on Eestis on selleks kõik eeldused olemas.

See, et Eestis elab islamiusuliste kogukond, ei ole enam uudis. 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse ajal tunnistas end islamiusuliseks 1387 inimest. Arvestada tuleb muidugi sellega, et religioosset kuuluvust määravale küsimusele vastamine ei olnud kohustuslik.
Eesti islamiusulised on peamiselt pärit Ida-Euroopast ja kogukond koosneb kahekümne kahest eri rahvusest. Oma jälje on jätnud isoleeritus islami kultuurist ja tänapäeva islami tsivilisatsioonist ja tuleb tõdeda, et tüüpilist islamiriikide "muhameedlast" Euroopas ei kohta.
Moslemid Eestis tegelevad pigem oma rahvuslike ja etniliste juurte säilitamisega, mis on nende identiteedi oluline osa. Eesti islamiusuliste kogukond on liberaalne ja tolerantne, kuid islamimaadest immigrantide vooluga kaasnevad juriidilised küsimused, mis on seotud islami õiguskultuuriga ja vähemuste õiguste kaitsega. Pole välistatud võimalus, et sisserändajad avaldavad olulist mõju Eesti moslemite eluviisile.

Eesti usuliselt pluralistlik ühiskond suhtub islamisse ükskõikselt, kuid Läänes tekitab islamiusuliste aktiivsus islamifoobiat ja kasvavat rahulolematust. Üheks võimalikuks konflikti põhjuseks võib Eestis tulevikus saada islamiusuliste immigrantide usulise südametunnistuse ja ilmalike suhete täielik ühtesulandumine.
Islamis reguleerib käitumist kohustuslike ettekirjutuste keeruline koodeks, mis hõlmab moslemi eraelu ja avalikku tegevust. Kus lõppeb usuline ja kus algab ilmalik sfäär, on peaaegu võimatu määratleda. Islam ei tunnista põhimõtet "Keisrile keisri oma ja Jumalale Jumala oma". Arusaamine õigusest lähtub islamis sellest, et inimesed ei loo seadusi ise, vaid täidavad üksnes Allahi tahet. Usuline põhjendus tagab moslemite seadusele autoriteedi. Seetõttu on moslemid kohustatud järgima shariaati (islami õigust) ka siis, kui sellega peaks kaasnema ühiskonnas valitsevate käitumistavade eiramine, mis võib saada juba ilmalikul tasandil tekkiva konflikti põhjuseks. Kui selle maa seadusandlus, kus islamiusuline elab, ei ole kooskõlas ðariaadiga, siis on usklik moslem eelkõige kohustatud täitma islami seadusi. Islami perekonnaõigus erineb tunduvalt õhtumaa perekonna ja abielu tavadest.

Lugupidamisega

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)