Õigus mäletada ja mälestada

Venelased vaatavad seda kui Suurt Isamaasõda ja selle alustamises on suurelt süüdi Stalini-poolne sõjaväe nihutamine, kokkulepet rikkudes, piiriäärsetele aladele. Seda on nüüd, aastakümneid pärast NSV Liidu lagunemist, ka Vene pool tunnistanud.

Pole vaieldav, et liitlasvägede poolt teise rinde avamise tulemusena fašism võideti.

Eesti pool mõistab seda pisut teisiti. Sakslane sundis püssi alla, ja kui venelane sisse tuli, värbas samuti sõjaväkke. Eestlastel polnud valikut. Vähesed põgenesid metsa, ja neist kirjutab Mart Laar oma ajalooraamatutes üsna üheülbaliselt.

Rahvasuust olen kuulnud palju vastuväiteid, ka metsavendade koledustest oma rahva vastu, toidu ja koduloomade väevõimuga äravõtmisest.

Üks on aga selge. Siiamaani ei taheta mõista, miks me olime pool sajandit võõrvõimu all.

Sõda võideti, aga miks jäädi siia? Miks püüti meid venestada ja maha suruda kõike eestlaslikku? Miks meie isad, emad, sülelapsed ja vanaemad küüditati Venemaa sügavustesse?

USA võttis 1940. aasta 9. augustil seisukoha, et Balti riike ei okupeeritud, vaid asendas selle mõistega "teatud territooriumide inkorporeerimine". Selle kompromissi tulemusena hüvitas NSVL Balti riikidesse jäänud USA varad.

Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle 5 miljoni N. Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste poolt okupeeritud alale, NSVL-i tagasi saatma. Seda ka tehti. Paljud neist tapeti hiljem Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa hukkus.

Berliini vallutamisel suri hinnanguliselt 200 000 Saksa ja 150 000 NSVL sõdurit.

Nagu vallutajatele kombeks, ka Nõukogude Liidu sõjamehed rüüstasid ja varastasid pärast võitu. Ajaloolased arvavad, et vähemalt 100 000 naist langes nende poolt vägistamise ohvriks.

Kahjuks olid suurriigid süüdi pärast sõda toimunud Jalta konverentsi otsustes, kus Lääne riigid andsid Baltimaad venelastele, pärast aga silmakirjalikult halasid maailma avalikkusele, et nemad ei tunnusta Baltikumi inkorporeerimist NSVL koosseisu.

Samas on ajalooürikuist teada, et ka Saksamaa oleks võidu korral Baltikumis toorutsenud ja samuti küüditanud.

Jalta kohtumist on kommenteerinud Vene president Vladimir Putin: „Baltimaad olid maailmapoliitikas vahetusrahaks. Sõjajärgsed suhted Euroopas olid rajatud liitlaste otsustele, sealhulgas Jalta kokkulepetele. Sellega jagasid liitlased endi vahel justkui mõjusfäärid – sellest tuleb otsesõnu rääkida.“ Ometi ei vaevunud ta mainima, et II maailmasõda tõi paljudele rahvastele ränki kannatusi mitte üksnes natsi-Saksamaa, vaid ka Stalini režiimi julmuste tõttu.

Niisamuti peaksid USA, Inglismaa ja NSV Liidu õigusjärglane Venemaa tunnistama õigustühiseks ka Jalta lepingu need osad, mis põhjustasid Balti riikide teistkordse okupeerimise N. Liidu poolt, ja mille tagajärjeks olid kommunistlikud kuriteod aastail 1944–1991.

Täna on mälestuspäev, mille tingis „Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta.

Täna on meil kõigil õigus mälestada ja mäletada.

On leinalipu päev.

AIVO OINA

Jaga |