Kas Leedu on "vene maffia" kontrolli all?

HILVI BERGMANN,      19. november 2003


Leedus on puhkenud suurim poliitiline skandaal. Leedu riikliku julgeoleku amet süüdistab inimesi Leedu presidendi lähikonnast sidemetes rahvusvaheliste kurjategijatega. Sealjuures toetuvad Leedu eriteenistused, kes korjasid Rolandas Paksase lähikondlaste kõnede lindistusi Venemaal tuntud isikutega, keda on massimeedias avalikult nimetatud "kuritegelikeks autoriteetideks", teiste riikide eriteenistuste abile. Loomulikult ennekõike Vene eriteenistustele, sest kõige tähtsamad kõned on tulnud Moskvast.
Leedu eriteenistused teatavad otsesidemest, mis seob tänast Leedu presidenti Rolandas Paksast tema valimiste-eelse kampaania peamise sponsori Juri Borissoviga, vene suurettevõtjaga. Nende käsutuses on Borissovi jutuajamiste lindistused Leedu presidendi nõunikuga rahvusliku julgeoleku alal Remigijus Acasega. Borissov aga omakorda suhtleb Moskvas isikutega, keda kahtlustatakse sidemetes rahvusvaheliste kuritegelike grupeeringutega.
Jutt käib Anzori Aksentjevist (kes on rohkem tuntud endise nime Kikalishvili all). Ta oli assotsiatsiooni XXI sajand asepresident ja mõnda aega jagas seda ametikohta Josif Kobzoniga. Sellele assotsiatsioonile on mõned Venemaa massiteabevahendid andnud hinnangu kui mõjukale kriminaalsele grupeeringule, mis otsib võimalusi kinnitada kanda endistes liiduvabariikides. Loodud on see grupeering tuntud "allilmaautoriteedi" Otari Kvantrishvili poolt, kes tapeti 1994. aastal, selle liikmeteks olid sellised tegelased nagu "seaduslik varas" Givi Beradze ja erilist tutvustamist mitte vajav Vjatsheslav Ivankov ("Japontshik").
Mõnede andmete põhjal kahtlustavad eriteenistused assotsiatsiooni narkootikumide, väärisasjade ja kultuuriväärtustega äritsemises ning teistes kuritegudes.

Antud lubadused tuleb täita
Vastavalt Leedu allikate ütlustele on lindistatud jutuajamistes kuulda nõudmised, mis on adresseeritud presidendi nõunikule Acasele "täita oma valimiste-eelsed lubadused", samuti ähvardused praeguse riikliku julgeoleku ameti juhi Mecys Laurinkuse aadressil, mille pärast anti talle isegi ihukaitsjad. Toimuvaga seoses peatati Laurinkuse ametist vabastamine - temast pidi saama Leedu suursaadik Hispaanias.
Selle kriminaal-poliitilise skandaali spiraal keerleb üha edasi. Kiiresti kutsutakse kokku riiklik kaitsekomitee presidenti juures, erakorraline (sellist pole veel olnud) seimi plenaaristung, kutsutakse välja relvajõudude ülemjuhataja, ja kõik nad räägivad nagu ühest suust tõsisest "ohust rahvuslikule julgeolekule".

Kas puhtad või mustad rahad
Need, kes jälgisid Rolandas Paksase valimiskampaaniat, on hästi teadlikud vene kapitali osalusest endise Leedu peaministri ja Vilniuse linnapea valimiskampaanias. "Osalusest" on veel pehmelt öeldud. J. Borissovi miljonid moodustasid lõviosa Paksase valimiskampaania kulutustest.
Kuid siiamaani arvati, et jutt käib vene bisnise "puhastest" rahadest. Kahtlustati selle taga olevat, kõige halvemal juhul, mingisuguseid Venemaa riiklikke huve, poliitilisi ringkondi, eriteenistusi. Nüüd on aga lugu pööranud ootamatusse suunda. Nagu oleks sellest veel vähe, et raha on Vene päritolu.
Nädal aega enne skandaali esines seimis Leedu riikliku julgeoleku ameti juht ja teatas otse "ettevõtjate" huvidest, kes püüavad samasuguste mitte päris puhaste rahadega privatiseerida strateegiliselt tähtsaid objekte Leedus. Aksentjev-Kikalishvilil, kellel on muide Leedus tütar, keelati neil päevil ära sissesõit Leetu.
Riikliku julgeoleku ameti juhataja asetäitja Arvidas Pozius iseloomustas Aksentjevi-Kikalishvili võimalikku ilmumist vabariiki: "See ei ole oht mitte ainult Leedule. See on Euroopa Liidu mastaapides probleem." Kuid julgeolekuameti juht Laurinkus teatas, pidades silmas Aksentjev-Kikalishvilit ja tema sidemeid Leedu kriminaalsete grupeeringutega: "Nad pretendeerivad ja hakkavad pretendeerima strateegiliste objektide privatiseerimisele."

President tagasi ei astu
Reageerides süüdistustele, tõmbas president Paksas kategooriliselt piiri enda ja selle loo vahele, nimetades seda provokatsiooniks. Tema riikliku julgeoleku nõunik Remigijus Acas, kes seisab skandaali keskel, on juba ajutiselt ametist kõrvaldatud. Ees on erakorraline seimi istung, Leedu peaprokuratuuri uurimine, samuti moodustati asjaolude uurimiseks seimis erikomisjon.
Leedu president kuulutas ajakirjanikele, et ta ei astu tagasi. "Ma ei lahku ametist, sest ma pole rikkunud konstitutsiooni, ametivannet ega seadusi." Mõni aeg hiljem pressikonverentsil kinnitas ta sedasama ja lisas, et ta pole valimiskampaania pearahastaja J. Borissoviga mingeid lepinguid sõlminud ning eitas ühtlasi sponsori mõju presidendi administratsioonis tehtavatele otsustele.

Afäär kui peibutuslind
Kogu afäär oleks välja näinud kui peibutuslinnu kasutamine, kui süüdistuste initsiaatoriks oleks olnud mingisugune ajaleht, mitte aga riikliku julgeoleku amet, millel on siiski olemas mingid konkreetsed faktid, kui juba tõstatati sellise suurusega skandaal. Teisest küljest on aga kogu informatsioon sellel teemal salastatud, mis annab võimaluse kahelda ja püstitada erinevaid versioone.
Kuid fakt, et rahvusvahelised kuritegelikud grupeeringud vaatavad teinekord väikeste riikide kui oma pärusmaa peale, püüdes kontrolli alla saada nende maade riigiorganeid poliitiliste "tähtede" finantseerimise teel, ei ole teps mitte väljamõeldis, vaid reaalsus. Tõsi, rääkides niisugusest reaalsusest oleme harjunud vaatama kuhugi Ladina-Ameerika suunas. Ja tundub ebausutavana, et sellised asjad on võimalikud Euroopas.
Kuid seesama fakt, mis annab tunnistust valimiskampaania sponsori väljapressimisest presidendilt (või tema meeskonnalt) mingisuguse strateegiliselt tähtsa objekti näol, on piisav põhjus, et Leedu üldsus satuks sügavasse shokiseisundisse.

Kas skandaal ongi juhus?
Samuti ei tohi jätta märkimata, et juba enne neid sündmusi oli Leedu mures "Hodorkovski süüasja" pärast: JUKOSe valduses on ju Leedu kõige tähtsam strateegiline objekt - Mazheikiu nafta. Seoses Vene naftakompanii sissetulekuga aasta tagasi on asjad seal ülesmäge läinud ja on jõutud esimese kasumini (enne seda kannatas nafta ümbertöötlemiskompleks, mida juhtisid ameeriklased, kahjumit, võttes Leedu riigieelarvest suuri summasid). Eriti kohutas leedukaid teade JUKOSe aktsiate arestist. Sel ajal oli isegi kuulda hääli, et kiiresti tuleks JUKOSelt omand välja osta.
Võimalik, et skandaal presidendi ja tema inimeste ümber, keda süüdistatakse sidemetes "vene maffiaga", mis puhkes kohe pärast JUKOSe Moskva sündmusi, ei olegi puhas juhus. Keegi ei tea, millega lõpeb nn Paksasgate, nagu seda on nimetama hakanud infoagentuurid. Samas on väga hästi teada hirm suhete pärast Venemaaga ja selle pärast, mis see endaga kaasa toob. Pole välistatud ka tõsiasi, et keegi lihtsalt kasutas juhust oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Mille üle aga leedukad rõõmustama peaksid, on nende ühiskonna avatus. Mitte ainult mingi kompanii president, vaid vabariigi president on nagu iga teine kodanik kahtluse all. Kas selline asi oleks Venemaal võimalik?
Kasutatud materjal: IA Rosbalt, SL Õhtuleht, Postimees, Ekspress.net

Rolandas Paksas

on sündinud 10. juunil 1956. aastal Telshiais.
Ta on lõpetanud Vilniuse tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilinsenerina, lisaks sellele on ta kaugõppes lõpetanud Leningradi tsiviillennunduse akadeemia ja töötanud lennuinstruktorina aastatel 1979-1985.
Ta on kuulunud NSVLi lennuspordikoondisesse ja mitu korda on ta tulnud Leedu NSV ja NSV Liidu meistriks vigurlennus.
Aastatel 1992-1997 juhtis Paksas ehitusfirmat Restakas, mille eesotsas on praegu tema abikaasa Laima.
Poliitikasse tuli Paksas 1997. aasta valimiste ajal, mil temast sai Vilniuse linnapea kuni aastani 1999. Sellesama aasta mais sai Isamaaliitu kuulunud Paksasest Leedu peaminister, kuid ta lahkus ametist viis kuud hiljem, pärast seda kui keeldus alla kirjutamast otsusele, mis erastas suurema osa riigi energeetikakompleksist USA firmale Williams, pidades tehingu tingimusi Leedule ebasoodsaiks ja sattudes seetõttu vastuollu parlamendi ja presidendiga.
Pärast seda liitus ta Liberaalide Liiduga. 1999. aasta detsembrist alates oli ta Leedu Liberaalide Liidu esimees, erakond lõhenes hiljem ja Paksasest sai Liberaaldemokraatliku Partei esimees.
Aastast 2000 uuesti Vilniuse linnapea ja sama aasta oktoobrist jälle peaminister.
26. veebruarist 2003 astus Rolandas Paksas ametisse Leedu presidendina.

Leedu kotka tiivasirutus

Uus ametisse astuv president Rolandas Paksas nimetas põhilisteks Leedu ees seisvateks probleemideks välismaale siirduvat noorust, töötust, madalaid pensione, pankade pankrottide tõttu kaotsiläinud hoiuseid, bürokraatiat ja korruptsiooni. Finantsressursse on tema sõnul siseprobleemide lahendamiseks piisavalt. "Leedus on külmutatud ehitusi kolme miljardi liti väärtuses, eraettevõtetele on antud krediite seitsme miljardi liti ulatuses, varimajanduses ringleb viis-kuus miljardit litti. Siin ongi raha, võtame selle," ütles toona ametisse astuv riigipea.
Esinemise ajal Leedus akrediteeritud diplomaatidele ütles ta: "Eriline rõhk saab olema regionaalse koostöö arengul Venemaaga, selle teiste regioonidega ja esmajärjekorras Põhja- ja Lääne-Venemaaga."

Kotka taevane vend
Uue presidendi majanduslikud huvid on kahtlemata tihedalt seotud idaga. Endise ettevõtjana oli tal oma ehitusbisnis Venemaal. Paksas valdab vabalt vene keelt, kuid teiste keeltega ta eriti kiidelda ei saa.
On teada, et Paksas raiskas oma valimiskampaaniale rohkem kui tema konkurendid - ametlikult rohkem kui kolm miljonit litti. Kust oli tema raha pärit? Märkimisväärse summa eraldas kompanii Avia Baltika omanik Juri Borissov: täpselt 1,2 miljonit litti (see on ligikaudu 400 tuhat dollarit, mis on Leedu mastaapides tõepoolest suur raha). Ta andis ka oma "taevasele vennale õhureklaamiks" helikopteri kasutada. See andiski alust rääkida, et "leedu kotkast" aitas "vene kotkas".

Kes on Juri Borissov?
Endine vene sõjalendur, Leedu Vabariigi kodanik. Tema oma on kompanii, mis remondib helikoptereid MI-8 ja MI-17. Selliseid helikoptereid on kogu maailmas tuhandeid ning need vajavad tehnilist ülevaatust ja remonti, millega J. Borissov tegelebki. Ta mitte ainult ei privatiseerinud Karmelavas Leedus ettevõtte, mis remondib helikoptereid, vaid omandas ka algul 24% ühe Venemaa suurima avioremondikompanii SPARK aktsiatest (Sankt-Peterburgi avioremondi kompanii). Mõni aeg hiljem muutus J. Borissov selle kompanii täieõiguslikuks omanikuks (99% aktsiatest), mis mõnedel andmetel kontrollib umbes 40% ulatuses Venemaa helikopterite remondi turgu.
Mõnede Leedu vaatlejate arvamuse kohaselt viivad Paksase valimiskampaania rahastamise "jäljed" peaaegu et Kremlisse välja. Asi on selles, et üks SPARKi tütarfirmadest, SPARK+, annab oma helikoptereid kasutada VIP-persoonidele. Selle firma teenuseid kasutavad Põhja- ja Lääne-Venemaa regioonide juhid, ja nagu kinnitavad Paksase vastased, isegi president Putin, kuigi see ei vasta ilmselt tõele, sest selle tarvis on riiklik lennukompanii Rossija. Kuid nende juttude põhjal tehakse järeldusi Paksase Kremlist pärit toetusest.

Avia Baltika kahtluse all

Eelmise aasta märtsikuus teatas ajaleht Lietuvos rytas, et Leedu riikliku julgeoleku amet kahtlustab helikopterite remontimisega tegelevat kompaniid Avia Baltika sõjatehnika tarnimises maadesse, mis võivad olla seotud rahvusvaheliste terroristidega. Nimelt olid USA eriteenistused kindlaks teinud, et lahingukopterite ja hävitajate varuosade tarnimine Venemaalt maadesse, mis võivad olla sidemetes terroristidega, viib läbi Leedu. Tollane president Valdas Adamkus andis korralduse karmistada kontrolli sõjatehnika ja selle tagavaraosade ekspordi-impordi üle.
Korrakaitseorganid pidid välja selgitama, kuidas Avia Baltika sai takistamatult tuua Leetu, seejärel aga eksportida sõjatehnikat.
Lietuvos rytase andmeil ostis kompanii lahingukopterid ja hävituslennukite detaile Venemaalt, kuid müüs edasi Sierra Leonesse, Sudaani, Türki, Djiboutisse, Indiasse, Mehhikosse. Läbi Leedu eksporditi samuti hävitajate MIG-21, MIG-23 ja MIG-25 detaile.
Kompanii Avia Baltika süüdistas tookord ajalehte laimus ja ähvardas kohtuga. Samal ajal keeldus riikliku julgeoleku ameti pressiteenistus informatsiooni kommenteerimast.
Tegelikult sattus Avia Baltika õigusorganite tähelepanu alla juba 1999. aasta mais, kui kompanii territooriumilt leiti neli helikopter MI-24 reduktorit ja kaks komplekti helikopterilabasid. Selle kauba saajaks olid märgitud USA sõjaõhujõud, kuigi Leetu oli see saabunud kui tsiviilkaup.
Lietuvos rytase hinnangul kasutas Avia Baltika juba mitmed aastad ära tõsiasja, et vene helikopterite mõnesid mudeleid saab kasutada nii sõjalistel kui tsiviileesmärkidel.
BNSi andmetel avalikustati selle aasta novembri alguses Borissovi firma sidemed Sudaaniga. Riikliku julgeoleku ameti raportis öeldakse, et Avia Baltika ja Sudaani sõjaline atashee Moskvas sõlmisid lepingu Sudaani sõjaväekopteritele varuosade tarnimise kohta. Selle lepinguga rikuti Sudaani suhtes kehtivat relvamüügiembargot. Euroopa Liit kehtestas Sudaani suhtes kaubandussanktsioonid 1994. aastal ja ÜRO 1996. aastal. USA välisministeerium peab Sudaani terrorismi teadlikult toetavaks riigiks. J. Borissov aga tarnis Sudaani lahingukopterite MI-24 ja MI-17 detaile. Tarned teostati salaja kolmandate isikute kaudu. Leedu julgeolekuameti väiteil on ka mitmete NATO liikmesriikide eriteenistustel andmed Borissovi juhitava firma sidemetest Sudaaniga.
Julgeolekuamet teab ka Avia Baltika töötajate katsetest seada sisse kaubandussuhted Iraagiga ajal, kui seal valitses Saddam Hussein. Tarneid kavatseti teostada Araabia Ühendemiraatide kaudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)