Seitsme venna koolitee

Üldiselt on soomlane terve inimene, sest Soomes on Euroopa puhtaim õhk ja palju puutumata loodust. Soomlasel on aastasadu veres harjumus agaralt end saunas, järves ja suusaradadel karastada. Ta teeb lapsest peale sporti, aga vanemas eas elab staadionil või teleri ees võistlustele kaasa – seegi on suure meeletervisliku tähtsusega.

Ent osa rahvast – vanad ja noored – teevad suitsu, joovad viina, tarvitavad narkootikume nagu paraku tänapäeval kõigis arenenud kristlikes maades. Ühel päeval jääbki selliselt „karastatud“ soomlane haigeks ning läheb arsti juurde… Ehkki riik püüab seda päeva edasi lükata, korraldades laia ja läbimõeldud ennetuskasvatust. Seda teevad koolid, firmad, ühiskondlikud organisatsioonid. Nad annavad teavet tervetest eluviisidest ja, mis eriti tähtis, tagavad Soome kodanikele materiaalsed võimalused teha oma valik ja tegelda oma tervise vormishoidmisega. Siin osalevad ka tööandjad, sest terve tööinimene on igale firmale igati kasulik.

Kõikides kohalikes omavalitsustes on juba aastaid töös üldriiklik programm „Tervis kõigile“. Omavalitsused on selle põhirahastajad. Riigieelarves on selle tarvis eraldatud nn tervisekasvatusraha – 0,75% tubakaaktsiisi tuludest. Alkoholist tulenevate hädade profülaktikaks ning rahva teavitamiseks viinaga seotud ohtudest on iga aasta eelarves miljoneid eurosid. Ühiskondlikud terviseedendusorganisatsioonid ning sellealased ühingud ja seltsid saavad toetust tuludest, mis laekuvad kasiinomängude  ja loto pealt. Muide, Soomes on üksainuke riiklik kasiino ja selle tulud lähevad 100-protsendiliselt riigile.

Aga paraku läheb suur osa nendest miljonitest paljude soomlaste silmist, kõrvust ja peast mööda. Selline soomlane suitsetab, joob, tarvitab amfetamiini ja kannabist, ei hoolitse oma tervise eest ning jääb haigeks. Nüüd on tal kähku arsti ja abi tarvis – tehtagu ta taas terveks!

Soomes tehakse selget vahet riikliku ja eratervishoiu vahel. Korralikus demokraatlikus õigusriigis on kõik seaduslikult sätestatud ning seadusi täidetakse. Terviseseadus määratleb riikliku tervisepoliitika  neli peamist eesmärki: vähendada enneaegset suremist, pikendada tervet ja teovõimelist eluiga, tagada igaühele võimalikult kõrge elukvaliteet, vähendada   rahvastikurühmade vahelisi tervise alaseid erinevusi.

Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium korraldab nende õilsate sihtide teokstegemist – koostab nelja aasta plaani, mille kinnitab valitsus. Selle plaani aluseks on iga-aastane rahastamisotsus, mis vaadatakse läbi riigieelarve arutamisel.

Kogu praktilise tervishoiu korraldamine on kohaliku omavalitsuse – linnade ja valdade – vastutada. Raha selleks tuleb suures osas kohalikest maksudest, lisaks ka riigieelarvest ja visiiditasudest. Viimased katavad vaid ühe kümnendiku kuludest. Tervishoiukulud moodustavad ligi 8% Soome SKP-st.

Tervishoiu raskuskeskmes on kohaliku omavalitsuse tervisekeskused – neid on Soomes 265. Linnu ja valdu on riigis küll veidi alla 450, kuid neist  ligi 250 on moodustanud omavalitsusühenduse, et tervisekeskust ühiselt ülal pidada. Vaid mõned omavalitsused ostavad tervishoiuteenuse eratervishoiult ja umbes 190 omavalitsust rahastab ainult oma linna või valla tervisekeskust, millel on sageli ka oma haigla. Kogu riigis on neis haiglates umbes 23 000 voodikohta. Kohalikud omavalitsused kulutavad aastas keskeltläbi 330 eurot iga inimese põhitervishoiule.

Märkimisväärne on firmade ja tööandjate roll profülaktilise töötervishoiu rahastamisel. Poole sellealastest kuludest korvab tööandjale Rahvapensioniamet. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud tööandjate panus üle 45-aastaste töötajate heas vormis hoidmisse.

Erakliinikuid ja puht eraarste on vähe ning need on seadusega määratud vaid täiendama riiklikku tervishoidu. Kõigist arstilkäikudest tehakse eraarsti juurde alla ühe viiendiku. Vaid umbes 5% kõigist Soome arstidest tegutseb „omal käel“, ent mõned riiklikus süsteemis töötavad arstid peavad erapraksist väljaspool tööaega.

Riigis on ligi 600 apteeki ja retseptiravimite kuludest korvab haigekassa 42%. Arstivisiiditasu ei võeta alla 15-aastastelt, nõuandlates ja koolitervishoius. Psühhiaatrilise ja alkoholiravi eest ei võeta ravimaksu ega visiiditasu. Psühhiaatriahaiglas on ravipäev poole odavam kui tavalises haiglas ning tasu tuleb maksta vaid alates neljandast haiglapäevast. Kui patsient pöördub haiglasse tagasi kahe nädala jooksul pärast eelmist ravi, siis uuesti maksma ta ei pea.

Selline on üldpilt tänase Soome tervishoiust. Ent siingi on probleemid ja mured, mis tulenevad rahvastiku vanuselise struktuuri muutumisest, vanade traditsioonide püsimisest näiteks alkoholipruukimises ning sellistest nüüdisohtudest nagu  narkootikumid ja HIV.

Soome praegusest 5,2 miljonist elanikust on alla 15-aastasi 19% ja üle 65-aastasi 15%. Viimaste osakaal kasvab veelgi, kui sellesse ikka jõuavad pärastsõjaaegsed lasterikkad aastakäigud. Need eakad on loomulikult kõige suuremad tervishoiuteenuste tarbijad – näiteks omavalitsuste haiglate ravipäevadest kasutavad 85% üle 65-aastased.

Keskmine eluiga Soomes on pidevalt kasvanud. Naistel on see juba veidi üle 80 aasta, meestel üle 73 aasta.

Põhiline surmapõhjus on veresoonkonnahaigused. See näitaja on kõrgeim Põhjamaades ja ulatub üle Euroopa keskmise. Naiste osa selles on Euroopa tasemest tunduvalt allpool, aga kõrgeks tõstavad selle mehed.

Teine suurem surmapõhjus on vähktõbi.

Soome valitsusele  ja rahvale teevad muret Euroopa ühed kõrgemad näitajad enesetappude, õnnetuste ja vägivaldsete surmade statistikas. Samuti vaimuhaigused ning selja- ja jalahaigused.

Tuberkuloos on pidevalt vähenenud peaaegu marginaalseks, ent eriti tähelepanelikult jälgitakse olukorda ohtliku kasvutendentsiga  naabermaades – Venemaal ja Eestis.

HIV-nakkust on Soomes vähe, ent soonesisesi süstivate narkomaanide lisandumine on viimastel aastatel olukorda halvendanud.

Üks soomlaste elupõline nuhtlus on viinahäda. Aastas sureb Soomes viinamürgitusse umbes 2,5 tuhat inimest, kellest 80% on mehed. Lisandunud on ka narkomaania, eriti amfetamiini ja heroiini pruukimine. Ecstasy ja marihuaana tarvitamine noorte hulgas on üsna lai. 30% meestest ja 20% naistest suitsetab, märgatavalt on levimas suitsetamine koolitüdrukute hulgas. Soomes on tubakareklaam keelatud; samuti on siin väga kitsendatud alkoholimüük.

Soomlaste ametlik keskmine alkoholitarbimus on tunduvalt väiksem kui lõunapoolsetel hõimuvelledel. Aga võib-olla tahab lõunapoolne vennasmaa Venemaale selles osas järele jõuda – veel on tal keskmiselt ligi 3 liitrit kasvuruumi iga 15–64-aastase elaniku kohta?  Ja imikud joovad veel piima ja mahla…

ENN ANUPÕLD

Järgneb

Jaga |