Nädala juubilar JOSSIF BRODSKI 70

Kohtunik Saveljeva: Teie tööstaaž?

Brodski: Umbes ...

Kohtunik: Meid ei huvita „umbes"!

Brodski: Viis aastat.

Kohtunik: Kus te töötasite?

Brodski: Tehases. Geoloogilistes rühmades ...

Kohtunik: Kui kaua te tehases töötasite?

Brodski: Aasta.

Kohtunik: Kellena?

Brodski: Freesijana.

Kohtunik: Aga milline üldse on teie eriala?

Brodski: Poeet. Poeet-tõlkija.

Kohtunik: Aga kes on seda kinnitanud, et te olete poeet? Kes määratles teid poeediks?

Brodski: Mitte keegi. (Mitte-väljakutsuvalt.) Aga kes on mind inimeseks määratlenud?

Kohtunik: Kas olete seda õppinud?

Brodski: Mida?

Kohtunik: Et olla poeet? Kas te olete üritanud lõpetada ülikooli, kus valmistatakse ette... Kus õpetatakse...

Brodski: Ma ei arvanud ... Ma ei arvanud, et see antakse haridusega.

Kohtunik: Aga millega siis?

Brodski: Arvasin, et see ... (Segaduses.) ... tuleb Jumalast ...

Kohtunik: Kas teil on kohtule taotlusi?

Brodski: Tahaksin teada, mille eest mind arreteeriti.

Kohtunik: See on küsimus, mitte taotlus.

Brodski: Siis mul ei ole taotlusi.

Sellise dialoogi tähendas üles ajakirjanik ja kirjanik Frida Abramovna Vigdorova 1964. aastal Jossif Brodski üle peetud kohtuprotsessil. Hiljem ilmusid tema stenogrammid „Valge raamatu"-nimelises põrandaaluses käsikirjas ning mitmes Lääne mõjukas ajakirjas (New Leader, Encounter, Figaro Litteraire).

Poeet Jumala armust, esseist, dramaturg, tõlkija - Nobeli preemia laureaat (1987) Jossif Brodski sündis 24. mail 1940 Leningradis. Tema isa Aleksandr Brodski, ajakirjanik-fotograaf, kes on Teist maailmasõja hulgaliselt jäädvustanud surematutesse sõjafotodesse, töötas mitmes Leningradi ajalehes. Ema Maria Volfbert oli raamatupidaja.

Brodski noorus, mis möödus sõjajärgses Leningradis, on oluliselt mõjutanud tema loomingut. Viieteistaastaselt jättis Jossif pooleli kooli, kus tal õppimisega probleeme oli, ning asus tehases „Arsenal" töötama freesijaõpilasena. Aasta pärast aga huvitus ta meditsiinist ja lõikus kuu aega laipu rajoonihaigla surnukuuris. Viie aasta jooksul pärast koolist lahkumist töötas ta veel katlakütjana, madrusena ja geoloogilistes ekspeditsioonides, peaasjalikult aga luges äärmiselt palju. 1958. aastal pidas ta sõpradega isegi plaani kaaperdada lennuk ning Läände põgeneda, kuid loobus sellest mõttest.

Brodski hakkas tõsiselt luuletusi kirjutama 18-aastaselt. Ta tutvus paljude juba tuntud luuletajate ja kunstnikega. Nende hulgas olid Bulat Okudžava, Gulagis tüüfusesse surnud Ossip Mandelštami abikaasa Nadežda Mandelštam jpt. Augustis 1961 tutvus ta alles mõni aasta enne seda rehabiliteeritud Anna Ahmatovaga, kes oli vangilaagrist tagasi tulnud. Brodski ja Ahmatova suhted olid äärmiselt lähedased kuni Ahmatova surmani 1966. aastal.

1962. aastal kohtas Brodski kunstnik Marianna Basmanovat, kuid isegi hoolimata sellest, et neil sündis ühine poeg, ei tulnud nende suhtest midagi välja.

1963. aasta novembris ilmus ajalehes följeton, milles Brodskit süüdistati „parasiitlikus eluviisis" ning selles, et ta „armastab võõrast kodumaad". 13. veebruaril 1964 Brodski arreteeritigi süüdistatuna „parasiitluses". Järgmisel päeval juhtus tal vangikongis tema esimene südameatakk. Sellest ajast alates oli tal mitmeid stenokardiahoogusid. 

13. märtsil 1964 mõisteti Brodskile maksimaalne karistusmäär, mida  võimaldas tema suhtes kohaldatud koodeksiparagrahv - viis aastat paranduslikke töid kaugetes piirkondades, ja ta saadeti asumisele Arhangelski oblastisse Norenskaja külasse. Sinna ta jäi poolteiseks aastaks, kuni vabanes ennetähtaegselt. Ennetähtaegne vabastamine tuli tänu Frida Vigdorova algatatud kampaaniale, milles  Brodski kaitseks astusid välja Dmitri Šostakovitš, Samuil Maršak, Kornei Tšukovski, Juri German, samuti ka Jean-Paul Sartre ja paljud teised Lääne kirjanikud. Jossif Brodski võeti vastu NSVL Kirjanike Liitu.

Brodski on rääkinud, et see asumisel oleku aeg oli tema elus kõige õnnelikum - ta õppis intensiivselt tundma inglise poeesiat.

12. mail 1972 Brodski „kutsuti välja" ning seati valiku ette: kas emigratsioon või psühhiaatriakliinik? Ta oli juba mõned korrad sellises asutuses viibinud ja valis kõhklematult emigratsiooni - juba  4. juunil lendas Leningradist Viini. Kuu aja pärast sai ta tööd Michigani Ülikoolis slavistikakateedri professorina.

Kuigi Brodski polnud lõpetanud isegi kaheksaklassilist kooli, töötas ta kokku kuues Ameerika ja Inglismaa ülikoolis - nende hulgas olid Columbia ja New Yorgi ülikool.

Brodski vanemad palusid 12 korda luba, kas koos või kumbki eraldi, Jossifile külla sõita, kuid vastus oli igakord eitav. Jossifil endal ei lubatud aga tulla ei oma ema ega isa matusele.

Perestroika (uutmise) ajal lasti Brodski luuletused kodumaal keelu alt vabaks. 1990-ndatel kutsuti teda tagasi Venemaale, kuhu ta aga ei tulnud.

Jossif Brodski (Joseph Brodsky) käest on küsitud, kas ta tunneb ennast rohkem venelase või ameeriklasena. Poeet vastas: „Ma olen juut, vene poeet ja inglise esseist."

1990. aastal Joseph Brodsky abiellus vene-itaalia tõlgi Maria Sotsaniga ning neil sündis tütar.

28. jaanuaril 1996 .Joseph Brodsky suri New Yorgis infarkti tagajärjel ja on maetud Veneetsiasse.

IVARI VEE

Jaga |