Karjapoisist riigijuhiks

Roman-Mati Kalde,      08. juuni 2005


Vene aja ametlik seisukoht oli, et igast karjapoisist võib saada riigijuht või poliitik. Kuhu selline „juht" riigivankri lõpuks juhiks, on iseasi ... Ometi „töötab" see nõukogulik mõtteebard edasi. Kuidas muidu on võimalik, et Toompeal „juhivad" riiki eilsed näitlejad, sportlased, võõrriiklased, lauljad, kirjanikud, endised kommunistid, kes võimu vahetumisel ütleksid taas, et nad pugesid poliitikuiks Eesti Vabariigi õõnestamise eesmärgil.
Selle „vabariigi" taassünni räigeim rahva hääle jalge alla tallamise näide oli esimese presidendi „valimine", mil poliitilised aferistid, minnes julmalt rahva tahte vastu, tegid (p)residendiks kirjanik Meri, kelle KGB-sidemeist on kirjutatud hulgaliselt seni ümber lükkamata artikleid.
Mulle ja paljudele teistelegi lihtsurelikele käib üle mõistuse, kuidas julgeb ja oskab mingi kitsa eriala esindaja nagu näitleja, sportlane, modell jms, saades rahva esindajaks Riigikogus, eelnevalt valijatega konsulteerimata ükskõik millises hetkel kerkinud küsimuses puldil õiget nuppu vajutada?! Siit järeldub, et karjapoiss või koristaja võibki riiki „juhtida".
On ju täielik nonsenss upitada ministriks asjatundmatu diletant, kel puudub arusaam selle ametkonna tööst. Kõige anekdootlikumad on olnud iga-aastased siseministri vahetused, kus on „kätt proovinud" igasugu kahtlased ärimehed, õpetajad ja peaaegu et koristajad. Peab ikka olema üliküllaldaselt au-, võimu- ja rahaahnust, vastutustundetust ning mõtlemisvõimetust, et selline tähtis ametikoht vastu võtta.
Olen ammu kaalunud selle riigi kodakondsusest lahtiütlemist, lootes, et see annab mulle mingitki leevendust 13 aastat kestnud nõmedustele, oma rahva petmisele, näljutamisele, isamaa maha müümisele ...
Ja alles see oli, kui pisarsilmil Toompeal esimest korda trikoloori heiskasime ja hümni laulsime. See oli ilus aeg täis lootusi ja ootusi ...

Palun minutilist vaikust!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)