Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Ikka veel prügindusest

Kodanik Tallinnast,      12. aprill 2017

Huvitav-huvitav, igal kevadel lahvatab Eestis tants ümber olmeprügi. Kui lume alt sulab välja talvine saast, näitavad metsaalused, kraavid, aia- ja nurgatagused ning jäätmaad meie suurt hoolitsust, et kevadistel koristustalgutel või „Teeme ära“-üritustel tööpõld ei kiduks. Aga miks ikkagi on nii, et hõlpsam oleks prügi kasvõi metsa alla viia, kui seda panna konteinerisse siinsamas oma õuel?

 

Kortermajades on sedavõrd lihtsam, et „ladustada“ võib ka üleajavate konteinerite ümber, ilma et aktiviste selle eest eriti haugutataks. Laiemas laastus aga on see mõningate korratagamise eest vastutajate tegemata või hiljaks jäänud töö.

20. märtsi „Pealinnas“ avaldatud arvamustes tõi ainult hr Koržets sisse mõiste RAHA, mille taga see prügivanker kinni on, ei saa üle ega ümber. Välismaiste firmadeni välja, käib kaklus prügiveoõiguste pärast, olgu või veri ninast väljas. Siit siis ka järeldus, et ju sääl liiguvad nii suured rahad, et see õnnetu kodanik, kelle kui sodija ja prügiloopija kapsaaeda kõik kivid visatakse, jääb oma muredega hoopiski kahe silma või mitme firma vahele.

Kõik teenivad, kõik tahavad kasu lõigata „prügipirukalt“, jättes kulude kandmise ahela viimase ja nõrgima lüli mureks. Ega temagi taha see peksupoiss olla ja protesteerib kõige oma olemusega. Mina siin praegu kirjutan, aga teine viib jälle prügi metsa alla ning kolmas ainult ohib seepeale.

Kogu taara – pakendid, karbid, kotid, purgid-pudelid, kiled, kuhu poes iga suutäis pakitakse – toodetakse ju tegelikult tarbija hüvanguks, et kaup n-ö kaubanduslikult kätte saada, et toidukraam ei saastuks ja püsiks kvaliteetne jne.

Igal asjal on ka teine tahk. Kogu tööstustes toodetud pakend, alates toormest ja kaubanduskuludest, on ju arvestatud ostetava kauba hinna sisse. Nii et ostja poolt kinni makstu andku veel kasumit nii tootjale kui ka kaubandusele. Ostja tassib selle kõik koju, et siis kõik veel sorteerida paber-, olme- ja bioprügiks, ning pudelid-purgid viia poole kvartali taha spetskonteinerisse. Ja siis peab taaraostja veelkord kõigele sellele peale maksma äraveo eest. Et äravedajad ja teised prügikäitlejad omakorda teeniks kasumit selle prügi pealt, seda teisese toormena turustades.

Prügi peaks meilt ostetama, mitte meie ei peaks sellele peale maksma!

Kui üldkäibes on prükkar töömurdjate hierarhias madalaimal pulgal, siis prügi kättesaamise pärast isegi kakeldakse. Tõesti-tõesti on raha see, mis toda segasevõitu masinavärki liikumas hoiab.

Kodanik Tallinnast

(Nimi toimetusel teada.)



Viimati muudetud: 12.04.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail