Saimegi oma valge laeva!

Aga need, kes on jäänud, ei suuda enam kõigi nõutavate töödega hakkama saada. Skorbuut on enamikul meeskonnast hambad suust võtnud. Roiskunud toidu tarbimine tekitab seedeprobleeme, ja kuitahes palju ka laevatekki ei küüritaks, päris ära ei lähe laeva saatev halb lõhn mitte kunagi.

Aga ega seda haisu kaugele ei tunnegi. Et seda tunda, peab kohe kindlasti laevas olema. Eriti selgelt on lehka tunda meeskonnaruumides. Mõni nimelt on ahastusest jooma hakanud ja enda püksiräbalad paksu-vedelat täis lasknud ning magab enda harimise asemel õndsat joodiku-und. Vanematel meeskonnaliikmetel, kel mõni õnnetus juhtunud, on lahtisi mädanevaid haavu, aga ravi pole kuskilt võtta.

Kõik siiski ei ole ehk nii hirmus,

sest laev on läinud pikale reisile. Trümmid olid ju teele asudes Venemaa kaupa täis ja läänes pidi selle eest hästi makstama! Mõne peatuse ajal on siit-sealt õnnestunud midagi ka kokku röövida ning kusagil on olemas mingid säästud. Kogu meeskond teab seda, sest nende töö ja vaevaga on kõik see kokku kogutud.

Aga näedsa! kapten andis hullumeelselt suure osa ära mitmele suurele luksuslaevale, mis juhtusid mööda sõitma ja kurtsid omi probleeme. Et trümmist on rumm otsas ja laevasuurtükid vajavad uuemate ja paremate vastu välja vahetamist, muidu pole võimalik ei ennast kaitsta ega teisi rünnata.

See ründamise värk ajas kapteni eriti pöördesse, ja ta tõstis endagi laeva kaitsekulutusi. No mine tea, äkki läheb kellelgi seda laevukest vaja, ja ega sedagi tea, kelle eest tuleb santidest koosnevat nälginud meeskonda kaitsta. Seda on ju ajaloos küll ette tulnud, et võõraid laevu on röövitud. Kapteni arvates võiks minna ehk isegi röövima. No näiteks mõnda kauget maad. Päris röövimiseks oleks seda hirmus nimetada, aga kui röövimine rahuvalvamiseks ümber ristida, võiks ju katset teha. Eks tehtigi, aga ainult need, kes röövides vigaseks jäid, visati üle parda.

No õige ka - kui pole võimeline end ise röövides elatama, eks siis hüppa! Hüppa laevalt maha või kajutiaknast välja, mis vahet lõpuks on! Ega see laeva kurssi ei muuda!

Eks laeval ole muidugi naisi ka.

Aga need sunnikud kipuvad sünnitama! Siis hakkavad kohe lastele teab mis head-paremat ninaesist nõudma! Kust see võetakse - ajal, kui laev peab kündma oma vagu! Pealegi on tarvis panna kapteni kajutis pidu püsti, et möödakihutavalt uhkelt lainerilt saabuvaid külalisi vastu võtta.

Kui viletsa meeskonnaga teisi röövida ei saa, aga pidu tahab panemist, eks siis tuleb lastelt ära võtta. Neile ju emad üht-teist varunud, ja nende toit on vitamiinirikas ning tasakaalustatud. See maitseb hea mitte ainult oma laevaohvitseridele, vaid ka kallitele külalistele!

Ja tõesti näeb külmetav, nälginud ja räbalais meeskond ikka üsna sageli kaptenikajuti aknas tuld vilkumas ja mõne ägedama pralle ajal kuuleb, kuidas lüüakse klaase kokku ning räägitakse võõrastes keeltes ilusaid sõnu. Kapten saab kiita ja ta laseb neid ülistuslaule ka meeskonnale ette lugeda, et nood harimata lontrused aru saaksid, kui õiget asja see pisike laevukene ajab. Mõni küll kahtleb, et kas seda kõike vaja on, aga tollel soovitatakse laevaohvitseride pidukajutist panna endale pähe fooliummüts ja süüa seemneid.

Paraku pole seemneid ammu saada!

Ainuke, kelle käes viimati seemneid nähti, oli pootsmani nooruke vend. Ega keegi päris täpselt ei teagi, mis pootsmani nimi oli. Oli ta nüüd Mihkel või Mihhal või Mihhail. Peaasi on see, et oli oma mees, ja seemned, millega tema vend hangeldas, olid kvaliteetsed. Teiste jaoks on seemned keelatud.

Ja olgu öeldud, et keelatud pole mitte ainult seemned, vaid ka püüe laeva lappida. Üks priske poiss olla siin püüdnud laeva omapäi remontima hakata, aga temale anti kohe kogu meeskonna ees korralik keretäis, sest ta olevat laeva remontimiseks justnagu valest kohast raha küsinud. Meeskond küll raha ei näinud, aga puupilbas oli tal käes küll, millega üritas lekkivat auku kinni toppida. Kogu meeskonnale kinnitati, et see poiss on paha ja meie laev nimelt ei vajugi põhja.

Loeng peeti ka meeskonnale, et teie (seal vist ikka kostis kellegi naise suust, kes vist päriselt naine ei olegi, selline sõna - logiraamatusse küll ei kirjutatud, aga üsna paljud kuulsid siiski), idioodid, ärge virisege, ärge streikige, ärge mässake! Raha ja õnne see teile ei too!

Nüüd küsibki meeskond:

kas me peame mässama? Ei pea ju! Kas me peame hakkama hullusele vastu? Ega ei pea ju! Kas me peame endale ka vahepeal süüa ja soojemaid riideid nõudma? Ei pea! Kas lapsed võiksid süüa? No otsest vajadust pole, aga natuke ju võiksid...

Võiksid küll. Mõni arvab siiski, et lausa peaksid. Aga olles üdini aus - mis kasu on lastest röövlilaeval! Parem kärvaku! Kärvaku koos oma vanemate ja kõigi irisevate sugulastega! Kärvaku maha, sest kõik nad on ju rumalad, joodikud, ebausaldusväärsed ja vastikud!!!

Kirjeldust laevast võiks kuitahes kaua jätkata, kuid eks üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Eks vaadake pilti ja mõelge: Kas mäss ja streigid viivad laeva edasi? Äkki ma kirjeldasin olukorda valesti või pole kunstnik tabanud kümnesse?

Vaadake ja mõelge, kas tahate olla sellise laeva meeskonnas? Kas tahate seda isegi siis, kui teate, et teie laev ei upu eales? Kas tahate jätkuvalt vedada laeva, mis, nagu selgub, ei künnagi merd, vaid meie oma kiviseid põlde? Kas on mõistlik sügisel, kui kõik ümberringi kärbub ja iga mööduja laevatrümmist kallihinnalise kingituse kaasa saab, vedada sellega vagusid kartulipõllule, et hakata seemet mulda panema? Kas peate seda kõike tegema? Miks? Laste nimel?

Liialt palju pole tarvis pärida!

Tuleb tegutseda! Oleme ju uhke viikingite sugu rahvas, keda omal ajal kartis pool Euroopat! Aerudele! Aerudele! Pressige ja pingutage, sest pealik nõuab! Tema on uhke röövel. Tõtt tuleb tunnistada, selle meeskonnaga ta enam võõraid küll röövida ei suuda, aga omasid röövib selle eest topelt. Eks selgi ole põhjus - viimasel ajal üsna sagedasti kuuldud. Nimelt tulebki lollidelt raha ära võtta.

Ja võetaksegi! Täpselt niikaua võetakse, kuni meeskond ei viska maha oma ahelaid, ja viimse meheni kas minema ei jaluta või vastu ei hakka. Uhke rahvas, nagu me oleme! Ainus häda selle suure uhkusega on, et see aitas meil küll realiseerida suurima aate ja eesmärgi, mis ühel rahval eales olla saab, VABADUSE. Eks ole uskumatu, et selline kääbusrahvas nii püha eesmärgi saavutas, mida paljud suuremadki pole saanud. Ainult et selle vabadusega pole me osanud muud tarka peale hakata, kui asuda iseendid rõhuma.

Kui nii edasi läheb, saab Eesti lõpp olema sama kuulsusetu, kui kuulsusrikkaks on saanud meie Vabadussõda, Sinimägede lahingud ja muud vägiteod. Ärgake ometi unest üles ja nähke, mis teie kõigiga ja igaühega teist tehtud on!

PEETER VÕSA

Esilehe pildiallkiri:

MEIE OMA VALGE LAEV: Vaadake ja mõelge, kas te tahate olla sellise laeva meeskonnas? Kas tahate seda isegi siis, kui teile on kinnitatud, et see laev ei upu eales?

Joonistas kunstnik Juku

[esiletõste]

PEETER VÕSA: Eks ole uskumatu, et selline kääbusrahvas nagu eestlased nii püha eesmärgi - VABADUSE - saavutas, mida palju suuremadki pole saanud. Ainult et selle vabadusega pole me osanud muud tarka peale hakata, kui asuda iseendid rõhuma.

Jaga |