Poliitikat saab ju teha soliidselt

Herbert Vainu,      19. jaanuar 2005


Nüüd on Eestis siis juba pomm lõhkenud ja inimesi tapnud. Esialgse versiooni kohaselt oli sellel teol mitte poliitiline, vaid olmeline iseloom – tüli naabrite vahel. Kuid ka poliitiline pinge on Eestis viimasel ajal põhiliselt tõusnud ning pole enam sugugi kindel, et midagi taolist ei võiks siin juhtuda poliitilistel motiividel. Pealegi võib eeldada, et poliitikale lähedal seisvatel inimestel on kergem ligi pääseda lõhkeainele ning relvadele. Kui viimasel ajal on selliseid lugusid juhtunud niisuguste sügavate traditsioonidega maades nagu Rootsi ja Holland, miks siis mitte ka Eestis?
Absoluutset vahendit selliste asjade vältimiseks pole olemas, kuid kellelgi on kindlasti riiki diskrediteerivate juhtumite vähendamiseks, miinimumini viimiseks võimalus olemas. Tuleks vähendada poliitilisi pingeid, loobuda põhimõttest „Ainult meie oleme suutelised riiki õigesti juhtima, teisitimõtlejad ja tegutsejad on vaja tõrjuda poliitilise elu ääremaadele, kui mitte sealt otse välja".
Kuigi niimoodi tehakse maailmas, ning Eestigi ajaloos on ette tulnud, on seda raske päris inimväärseks tunnistada. Inimesel, erinevalt teistest loomadest, kes, muide, harva omasuguseid tapavad, on keel, mille abil võib ta seisukohti tõestada ja teiste omasugustega argumenteeritult vaielda.
Küsimusi saab lahendada mõistuse abil, üheskoos ja mitmel viisil. On ju üldteada, et enamiku ühiskondlike nähtuste tõlgendamiseks on palju, sageli üksteisele vastukäivaid teooriaid. Ning olukord muutub pidevalt ja radikaalselt, sellega koos nähtavasti ka küsimuste optimaalse lahendamise tee. Eriti nüüd, kui inimkond elab üle üht suurimat muutust oma ajaloos: üleminekut informatsiooni- ja kompuutriajastusse. Kes loeb välismaist kirjandust, teab hästi, milliseid vaidlusi peetakse majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja teiste küsimuste lahendamise üle, milliseid erinevaid variante maailmas proovitakse.
Miks meie siis nii ei tee? Miks me elame nagu mingisugused rauakolakad, millel puudub paindumisvõime, ja kes tüütava ühekülgsusega kinnitavad: „Ainult see, mida mina (üksinda) teen, on ainuõige."
Poliitikud on küll tööga üle koormatud, kuid nad peaksid siiski leidma aega, et tutvuda maailmas käivate vaidlustega, leidmaks optimaalset teed. Nähtavasti on üksmeelt raske leida, kuid võimulolijad peaksid siiski omaks võtma ka need opositsiooni seisukohad, millel paistab iva sees olevat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)