Riigikogu aseesimehena seisan selle eest, et iga parlamendifraktsiooni huvid saaksid esindatud

Koduerakonna, Eesti Keskerakonna fraktsioon seadis üles minu kandidatuuri. Teise kandidaadi esitas opositsioonis olev Reformierakond. Valimistel enim hääli kogunud kandidaadina sai minust Riigikogu esimene aseesimees ning kolleeg Taavi Rõivasest teine aseesimees. Pärast valimistulemuste teatavaks tegemist algasid minu ametivolitused nii parlamendiliikmena kui ka Riigikogu juhatuse liikmena.

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest korraldavad Riigikogu tööd. Selle lause taga tuleb näha enamat kui pelgalt korralduslike ülesannete jagamist. Lisaks töökorraldusele parlamendis on juhatusel kohustus täita rahva ootusi, mis lasub meil Riigikogu valimistel saadud mandaadi kaudu. Riigikogu aseesimehena seisan olukorras, kus pean tagama, et kõigi Riigikogu fraktsioonide huvid saaksid esindatud. Istungi juhatajana on mul kohustus tagada kõigile parlamendiliikmetele võrdsed võimalused Riigikogu tööst osa võtta. Olgu siis selleks läbirääkimistel osalemine fraktsiooni nimel või Riigikogu liikme vastusõnavõtt olukorras, kus tema isikut mõne sõnavõtja kõnes puudutatakse.

Parlamendi juhatuse poliitilist tasakaalustatust rõhutab ka tingimus, et juhatuses võetakse otsuseid vastu vaid konsensusega. Taoline otsuste vastuvõtmise põhimõte on kehtinud alates 1992. aasta Riigikogu kodukorraseadusest. Sel viisil on välistatud parlamendienamuse ülekaalu kergekäeline maksmapanek. Juhul, kui juhatuse liikmed üksmeelt siiski ei saavuta, antakse otsustamisõigus üle Riigikogu täiskogule.

Juhatuse otsused ei ole kivist. Kui keegi Riigikogu liikmetest leiab, et otsusega rikutakse tema õigusi, on isikul võimalus otsus vaidlustada halduskohtus, mõnel juhul lausa Riigikohtus.

Kuigi peale Riigikogu juhatuse parlamendil teisi juhtimisorganeid ei ole, kasutab juhatus tõhusalt vanematekogu kokkukutsumise võimalust. Tegu on nõupidamisega, kuhu lisaks kolmeliikmelisele juhatusele kaasatakse fraktsioonide esindajad. Vanematekogus on Riigikogu esimehel ja kahel aseesimehel võimalus saada konkreetse küsimuse lahendamisel täiendavaid ettepanekuid ka fraktsioonidelt.

Kui ma parlamendis parasjagu istungi juhataja ülesandeid ei täida, seisan Keskfraktsiooni liikmena erakonna poliitika huvide eest. Nii toetan vast ametisse astunud valitsuse ettepanekut jätta rakendamata sotsiaalmaksumäära 0,5-protsendine langetamine. Mõistetav on ettevõtjate teatav õiguspärane ootus soodsa muudatuse suhtes, kuid siiski leian, et arvestada tuleb ka muutunud olukorraga valitsuskabinetis. Uus valitsus soovib sotsiaalmaksu langetamise asemel hoopis tõsta madalat ja keskmist palka saavatel inimestel tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole. Tulumaksuvaba miinimumi tõus sellisele tasemele jätaks keskmiselt iga kuu kätte 62 eurot.

Aastas teeks see juba 744 eurot töötasule lisaks. See muudatus mõjutab positiivselt väga suurt ühiskonnagruppi Eestis. Samas tehakse reaalseid samme ka selle suunas, et hüvitada ettevõtjatele sotsiaalmaksumäära langetuse ärajätmist. Näiteks ei rakendu käibemaksumäära muudatused hotellidele ja majutusasutustele ega jõustu 2018. aastal diislikütuse aktsiisi tõus. Valitsusel on plaan jätkata ka lasterikaste perede toetuste tõusu. Tulevast aastast tõuseb lasterikka pere toetus 300 euroni. Seega kolme ja enama lapsega pere hakkab 2017. aasta 1. juulist saama riigilt iga kuu toetust 500 eurot kuus. Valitsusliidul on plaan läbi viia ka pensionireform, andes inimestele võimaluse ise otsustada, millal pensionile jääda ning kuidas oma pensionirahaga ümber käia – kas võtta see välja osaliselt või peatada pensioni maksmine.

Peale istungi juhatamise ja oluliste otsuste vastuvõtmise Keskerakonna juhatuses oli mul au esindada parlamenti ka väljaspool Toompea lossi. Nii külastasin eelmise nädala reedel oma meeskonnaga Anija vallavalitsust. Kohtumisel vallavanema Arvi Karotami ja volikogu esimehe Jaanus Kaleviga arutasime põgusalt nii parlamendis kevadel palju kõneainet pakkunud haldusreformi puudutavat kui ka Anija ja Aegviidu valla ühinemist ning uue moodustuva omavalitsuse tulevikku. Anija vallavolikogul on olnud initsiatiiv Aegviiduga ühinemiseks juba aastast 2012. Kui varem on pooled ühinemisläbirääkimistel jäänud kõneluste tasemele, siis nüüd on jõutud ühinemislepinguni. Läbi on viidud ka rahvaküsitlus, mille tulemusena on otsustatud, et uue omavalitsuse nimeks saab Anija vald.

Pühapäeval osalesin koos Tartu piiskopi Joel Luhametsaga Eestimaa jõulurahu väljakuulutamisel Jõgeval. Külmapealinnas tuletasin kohalikele elanikele ja saabunud külalistele meelde, et kiire elutempo kõrval püüaksime jõuluajal võtta rohkem aega kohtumiseks lähedaste inimestega, kuid ei unustaks mõtlemast ka nendele, kes on meie juurest juba lahkunud. Samasuguseid Jõgeva linnas kogetud jõulurahu elemente püüan tuua ka Riigikogu sügisistungjärgu viimastesse istungitesse, mis seoses eelarvearuteludega on sageli ülemäära keevalised.

Heade soovidega

ENN EESMAA,

Riigikogu I aseesimees, Eesti Keskerakonna juhatuse liige 

Jaga |