Eestilik „neonatsism“ ja eesti keele hääbumine

VÄINO PÄRNPUU,      16. jaanuar 2008


Nüüd on meil võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju ka internetis ning iga artikli kohta oma arvamust avaldada. Seda võimalust kasutab teatud „seltskond", arvatavasti uusrikaste võsukesed, et aega surnuks lüües omaenda aru kohastes kommentaarides soppa loopida – põhiliselt Keskerakonna, endiste kommunistide ja nõukogudeaegsete riigiametnike pihta.

Oma nime need argpükslikud sopaloopijad ja haukujad avaldada ei julge. Haukumise iseloom aga ütleb ära, millise erakonna koolitust on saadud.

Eks niimoodi korraldatakse ka „rahvaküsitlusi" – loetakse haukuvad „kutsad" kokku, ja ongi küsitlus tehtud.

Unustatakse ära, et nüüd kirutavad „endised" hoidsid alal eesti kultuuri ja rahvust. Nad polnud nõus, et eesti koolides mindaks üle vene õppekeelele nagu Moskva nõudis. Praegu aga tahetakse vägisi sundida venelastele peale eesti kultuuri. Mis selle tagajärg võib olla, seda võis näha Narvas esimese Eesti Vabariigi ajal – räägiti vene-eesti segakeelt. Nüüd räägitakse Tallinnas eesti-inglise segakeelt. Pealinnas vohab ingliskeelne reklaam. Kas venelased hakkavad õppima seda segakeelt?

Tänu „endistele" jäid meil alles eesti laulupeod. Nüüd avaldatakse välismaal imestust, miks eesti laulupeol lauldakse ainult eesti keeles, ja taunitakse eesti rahvarõivaste kandmist.

Arengumaid vaevava tööpuuduse tõttu saabub siia odavat tööjõudu. Nende tulnukatega peame suhtlema inglise keeles. Niiviisi siis eesti keele kasutamine väheneb, sest meie lapsedki eelistavad inglise keelt.

Suur Euroopa Liit, kus kõik on võrdsed ja kus kedagi ei tohi diskrimineerida ega solvata, annab eesti keelele surmahoobi, mida ei teinud suur Nõukogude Liit.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)