Eestil pole mõju Euroopa ja Vene ühisruumide loomisele

08. detsember 2004


Euroopa Liidu Komisjoni ja Venemaa presidendi 25. novembril Haagis toimunud kohtumise tulemused kattis Eesti meedias arutelu, kas Arnold Rüütel peaks sõitma järgmise aasta 9. mail Moskvasse. Haagi tippkohtumise sisu justkui häbenetakse. Miks?
Eesti diplomaatia lüüasaamine sai Haagis ilmseks kohe, kui Jose Manuel Durao Barroso ja Vladimir Putini tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil teatati, et Euroopa Liit hakkab tegelema vene vähemuse küsimustega uutes liikmesmaades. See saab puudutada ainult Lätit ja Eestit. Samal õhtul Eesti teleuudistes esinenud välisminister Kristiina Ojuland ei näinud selles Eestile probleemi.
Tippkohtumise lõppdokumendis anti uus tõlgendus Euroopa Liidu ja Venemaa nn nelja ühisruumi loomise doktriinile, mis käsitleb ühtset majandusruumi (sh energeetikat ja keskkonda); põhivabadusi, sisejulgeolekut ja õigusküsimusi; välisjulgeolekut ning teadus-, haridus- ja kultuuriküsimusi.
Tippkohtumise eel tegid Eesti diplomaadid demarši kõikides euroliidu pealinnades, et ühegi ühisruumi osas ei asutaks eraldi lepinguid tegema. Samal ajal hakkas aga osa riike ELi lõunatiivalt (eelkõige Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa) rääkima, kui tubli on Venemaa siiski olnud (liitunud ka Kioto protokolliga) ning seetõttu võiks ka ühisruumide loomisel olla võimalik eraldi edasiminek. Venemaa on eriti huvitatud läbimurdest viisavabadust sisaldavas paketis. Tippkohtumise lõppdokumendi sõnastust saab Venemaa pidada lootustandvaks – eraldi kokkulepped on võimalikud enne tuleva aasta mais korraldatavat järgmist tippkohtumist.
Eesti diplomaatilisi ringkondi teeb eriti ettevaatlikuks Haagis moodustatud foorum vähemuste küsimustega tegelemiseks. „Eesti loodab, et see on vaid ühekordne aktsioon ning ei looda mingit eraldi institutsiooni. Venemaa tõlgendus on mõistagi teine – Moskva loeb samast sõnastusest välja alaliselt vähemustega tegeleva institutsiooni loomist," kirjeldas olukorda diplomaatia keelt tundev allikas.
Haagi tippkohtumise järel andis Vene president korralduse Eesti ja Läti piirilepinguga tegelemiseks. Piirilepingute puudumise teema tõstatas Haagis Euroopa Liit. „Eesti presindendi võimalik Moskvasse sõit on esialgu seotud siiski vaid piirilepingu aruteluga, lepingu allakirjutamiseni võib olla veel pikk tee," lisas allikas. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)