Hambad säärde ja harpuuniga pähe! Paar pilguheitu ultraliberaalsele Eestile

 Seaduste järgi tuleb koera pidada nii, et ta tarandikust omal jõul välja ei pääseks. Neid väljapääsnud ja kurjategevaid penisid on aga Eestis kahtlaselt palju. Järelikult pole paljudel koeraomanikel sellest probleemi. Need on väga tõsised asjad. Olen ise välja õpetanud korrakaitse teenistuskoeri ja tean, et ühel korralikul hundikoeral on jõudu sama palju või rohkemgi kui noorel tugeval mehel. Mis siis veel õrnast naisterahvast rääkida!

Häda on selles, et nüüdses Eestis polnud tegu mitte erandi, vaid pigem reegliga. Veelgi enam – alles kümme aastat tagasi mitu inimest otseselt langes ringihulkuvate huntkoerte roaks. Sest kõik on ju lubatud!

Mitte vähem ei pannud mind muretsema ajakirjas ”Kalale!” viimati ilmunud artikkel Väinjärve kalavarude kurvast seisust, millele teevad liiga allveekütid. Autor, väljaõppinud kalateadlane T. Krause, jõudis oma uuringutel tulemuseni, et allveeküttidest harpuunijad ohustavad tõepoolest meie sisevete kalavarusid, kuid et ”ärakeelamine ei olevat lahendus”. Paide tehisjärv ongi juba allveeküttide poolt suurtest sugukaladest tühjaks kütitud, nagu ka Porkuni järv.

Jälle üks näide kõikelubatavusest Eestis! Huvitav küll – niipalju kui mina tean, on allveepüük sisevetes Euroopa arenenud maades keelatud juba põlistest aegadest saadik, näiteks Taanis aastast 1931.

Eestis võidab see, kes ahnem

Tänapäeva läänemaailm ja Euroopa olevat liberalismi kants, kuid sellest laenatud põhimõtted on Eestis võtnud nii mõnigi kord väärastunud vormid. Liberalism tänases Eestis on muutunud kaitsekilbiks neile, kelle mõttemaailmas domineerib vaid Mina ning kelle juhtmotiiviks ei ole mitte moraal ega eetika, vaid ahnus ja rikastumistahe ning suutmatus ühiskondlikult mõelda. See on aga ühiskondliku allakäigu algus.

Ühiskonda ega riiki ilma kaaskodanikuta ja temast lugupidamiseta pole olemas. Sel juhul on olemas ainult abstraktsete egode kogumik, mis toimib Browni osakeste kaootilise liikumisena suunas, kelle ego on suurem. Mu hea sõber, Taanis elanud ajalooprofessor Vello Helk (1923–2014) hoiatas juba üle kümne aasta tagasi ajakirjas ”Rahvuslik Kontakt” selle fenomeni eest ning on näidanud, et paduliberalismi ja stalinismi vahel sisulist vahet ei ole.

Möbiuse lehena on äärmuslikel maailmavaadetel alati olemas ühisosa. Tulemuseks on väheste terror enamuse üle, tulemuseks on raha võim, mis on surunud moraali ja terve mõistuse tahaplaanile. Tulemuseks on massvaesus, kusjuures kannatajateks on just ausa töö tegijad ja väljakurnatud loodusressursid. Kõik on võrdsed ja võidab see, kes on ahnem! Kõik on lubatud! Tulemuseks on Eestit häbistavad vargad ja röövlid välisriikides, massiline põgenemine riigist ja olukord, kus moosivaras saab kolm aastat, aga mõrvarid ja miljonivargad tingimisi. Postimees-onlain tõi 25. aprillil ära andmed, mille kohaselt panid eestlased Soomes kuritegusid toime teistest, sh venelastest enam. Sest kõik on ju lubatud!

Liberastlik paradiis

Meie liberaalses Eestis lubavad koeraomanikud ikka veel puretada kaaskodanikke, kuid liberaalses Euroopas koerad isegi ei haugu ja maju valvavad elektrilised süsteemid. Meie liberaalses Eestis leitakse ministeeriumi tasemel, et allveekütid pole meie niigi väheldastes siseveekogudes probleem, sest neil on raha, samal ajal kui liberaalses Läänes on selline püük sisevetes ning mõnedes riikides isegi ookeanide rannavetes keelatud ja täiesti mõeldamatu, sest mõeldakse kalavarude kaitsele ning nendes riikides pole mingeid muudatusi allveepüügi lubatavuseks tehtud ega hakatagi tegema. Siin ei muuda midagi ka metsloomade vibuga küttimise lubatavus mõnes riigis, sest pole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju.

Tegin Euroopa keskkonnaministeeriumides allveepüügialase küsitluse. Taani keskkonnaspetsialist tõi ka näited, mis põhjusel on harpuuniga püük neil sisevetes keelatud. Esiteks, sel viisil vigastatakse ka alamõõdulisi kalu surmavalt. Teiseks, noolega lastud kala ei jää ellu isegi siis, kui ta on noole otsast lahti pääsenud. Kolmandaks, harpuuniga püük pole sisevete kitsastes oludes mõeldav seetõttu, et kitsas ruumis võidakse vigastada ka teisi inimesi.

Eestis, Paide linna all Pärnu jõel 2003. aastal nii juhtuski – röövpüügi kestel tapeti noor inimene harpuuninoolega. Kuid inimelu hind, nagu võis seda lugu kirjeldanud 2. augusti 2003. aasta Järva Teatajast lugeda, ei maksa Eesti ametnikele niigipalju kui see muld, kuhu ohvrid maetakse, ja seetõttu, erinevalt Taanist ja Rootsist, pole harpuunpüss Eestis relvade hulka arvatud.

Veelgi enam – Austria keskkonnaministeeriumi ametnik vastas minu päringule: ”Kuidas te üldse sellisele mõttele tulite, et küsida meilt, kas meil allveepüük on lubatud?” Piinlik hakkas...

Sama piinlik on mul haukuvate ja hammustavate koerte pärast, kui ma mõnda välismaa kolleegi Eestis saadan.

Kõikelubatavus Eestis ei ole liberalism, vaid maailmanägemus, mida ma nimetan liberasmiks ja selle viljelejaid liberastideks. See nähtus on häbiks Eestile, endale ja teistele nii siin- kui ka sealpool riigipiiri.

[esiletõste:]    Liberalism tänases Eestis on muutunud kaitsekilbiks neile, kelle mõttemaailmas domineerib vaid Mina, ning kelle juhtmotiiviks ei ole mitte moraal ega eetika, vaid ahnus ja rikastumistahe ning suutmatus ühiskondlikult mõelda.

KALLE KROON, ajaloolane

Jaga |