USA teadlane: Ukraina võib tuua uue külma sõja

Kahe riigi vahelisi suhteid pingestasid siis arutelud raketikaitsekilbi rajamise üle, probleemid Lähis-Idas ja USA kriitika Venemaa sisepoliitika aadressil.

USA alttõmbamised

2012. aasta detsembris võttis USA Kongress vastu nn. Magnitsky akti, mis lõi veelgi tugevama mõra kahe riigi suhetesse.

Magnitsky akti kohaselt kuulutati osa Venemaa ametnikke süüdiolevaks „inimõiguste rikkumistes Venemaal". Seepeale otsustas Venemaa anda vastulöögi - Riigiduuma pani orbude adopteerimisele USA-sse keelu, mis jõustub 2014. aastal. Cohen tõstab esile, et Putini autoritaarse režiimi tingimustes täitus Venemaa meedia orbude USA-sse adopteerimise keelu vastase kriitikaga. Seevastu USA-s mainstream-meedia üksnes kiitis takka Magnitsky akti vastuvõtmist.

Cohen meenutab, et president Barack Obama üritas 2009. aastal taasluua häid suhteid Venemaaga. Obama palus selle eesmärgi nimel Venemaalt kolme järeleandmist: abi NATO vägede varustamisel Afganistanis, karmimaid sanktsioone Iraani suhtes, Venemaa hoidumist ÜRO Julgeolekunõukogus vetostamast lennukeelutsooni kehtestamist Liibüa kohale.

USA sai kõik need tahtmised. Vastutasuks soovis Venemaa NATO laiendamise lõpetamist endistesse NSVL-i liiduvabariikidesse, kompromissi Euroopa raketikaitsekilbi küsimuses ja USA hoidumist otsesest sekkumisest Venemaa poliitilisse ellu. USA loomulikult Venemaa nendele soovidele vastu ei tulnud ja selle asemel on loetletud teemad pigem eskaleerunud, ning seda USA meedia heakskiidul, rõhutab Cohen.

USA meedia on Coheni hinnangul viimastel aastatel pidevalt ajanud külma sõja joont, kurtes, et Washington käitub Moskva suhtes liiga pehmelt. Väsimatu ja fakte eirav Putini demoniseerimine USA meedias on Coheni sõnul avalikkuse silmis peaaegu täiesti kaotanud tõsise ja sisutiheda analüüsi.

Ligi 30 aastat tagasi aitasid erinevad laiapõhjalised USA meedia käsitlused NSV Liidu kohta president Ronald Reaganil Mihhail Gorbatšovile poolele teele vastu tulla, millest alates ühisel kahepoolsel jõul tehti lõpp külmale sõjale. Nii Reagan kui ka Gorbatšov said suhteid soojendades Coheni arvates mõlemad tunda tugevat kriitikat oma parteisisestelt oponentidelt ja meedialt, kuid nad leidsid ka toetust. Liiga palju võib Coheni meelest olla muutunud vahepealsete aastate jooksul nii Washingtoni kui ka Moskva poliitika kvaliteedis, et niisugused vastastikused lähenemisprotsessid võiksid leida aset ka tänapäeval.

Ekstremistid võtsid Maidanil juhtimise kohe üle

Tänavu 20. veebruaril The Nation'ile antud intervjuus meenutas Cohen, et eelmise aasta novembris assotsiatsioonileppe sõlmimisel ütles Euroliit Ukrainale: „Sa pead valima Venemaa ja Euroopa vahel!" See polnud ettepanek, vaid ultimaatum, mis esitati Janukovõtšile, selleks et Ukraina allkirjastaks leppe Euroliiduga.

Cohen märkis, et meedias tol ajal miskipärast ei levitatud Vladimir Putini sõnu, kes oli küsinud: miks peab Ukraina valima? Coheni väitel tahtis Putin Ukrainat koostöös Läänega majanduslikult aidata, kuid see ettepanek lükati Brüsselis ja Washingtonis tagasi.

Pärast assotsiatsioonileppest loobumist tulidki protesteerijad Kiievi tänavatele. Coheni sõnul võtsid ekstremistid nn. modernsetelt demokraatlikelt liidritelt juhtimise otsekohe üle.

Oma intervjuus Cohen ütles, et ka USA jõud kannavad osa vastutust selle eest, mis Ukrainas toimub, ja et nende kätel on verd. Ta väljendas oma tülgastust selle üle, et inimestel, kes hiljuti loopisid vaid Molotovi kokteile, on nüüd relvad, millega tulistatakse miilitsa pihta. „USA ei lubaks sel juhtuda üheski lääneriigi pealinnas, ükskõik kui õige siis ka selle tegevuse põhjendus poleks. Kuid USA ja Euroliit vaatavad sellele Ukraina puhul läbi sõrmede."

Cohen ennustas, et Ukrainas võib puhkeda kodusõda. Akadeemiku ennustusel võib tekkida uus Lääne ja Ida vaheline külma sõja piir, mis seekord ei läbi mitte Berliini, vaid asub otse Venemaa piiride juures - slaavi tsivilisatsiooni südames. Kui sellest kujuneb uus külm sõda, toob see endaga kaasa permanentse ebastabiilsuse ja pideva võimaluse suure sõja tekkeks suurriikide vahel.

Cohen kirjutab, et just see ongi Ukraina sündmuste taustal praegu kaalul.

Inglise keelest tõlkis ja refereeris INDREK VEISERIK

Jaga |