Patkuli trepile, aga mitte vabasurma!

Teadagi pole surmateemad tõusnud päevakorda heast elust, vaid sellest, et hättasattunute lastel ja lastelastel on elatise teenimiseks rööbiti töölkäimisega omakseid pahatihti raske, kui mitte võimatu kodus hooldada. Sajad või koguni tuhanded emad (aga ka isad) on olnud sunnitud leivatööl käimisest lahti ütlema ja puudega pereliiget hooldades läbi ajama sisuliselt olematu sotsiaaltoetuse najal. Seesugune olukord on pannud ahastavasse seisu nii hooldajad kui ka enamiku hooldatavatest. Sestap polegi ju imeks panna, kui justkui iseenesest tükib valusalt päevakorrale eutanaasia morbiidne temaatika. Ses pahaendelises mõttevoolus on võtnud sõna ka terve trobikond arvajaid-poliitikuid, kellest enamik on jõudnud seisukohale, et meie veel mitte kuigi arenenud demokraatiaga ühiskond polevat kaugeltki küps selle humaanse võimaluse seaduslikustamiseks.

Kui vabasurma veel ei seaduslikustata, siis tuleb ju läbi ajada paraku üpris küsitava võimalusega üritada siinpoolsuses kuidagiviisi edasi elada. Aga hooldekodutasud on ju kõigile teada - lisaks vanuri-vaeguri pensionile kulub sinna harilikult pool mõne teise pereliikme (poja, tütre, lapselapse...) kuupalgast. Pensionidki meil ju kordi madalamad kui arenenud euroriikides, ning eluasemele-toidule ja ravimitele kuluvast sundosast ei jää midagi üle hooldaja palkamiseks.

Valitsevad erakonnad vastavad vanurite pensionitõusu-soovidele juba tosinkond aastat justkui kähisemiseni ärakuulatud heliplaadilt kostva loosungiga: pensionid tõusevad, kui tõuseb meie majandus...

Videviku toimetus koos Keskerakonna seenioride koguga kutsub eakaid eutanaasiamõtete juurest hoopiski Tallinnas Toompea veerul olevale Patkuli trepile, kuhu piketeerivad pensionärid toovad trepiastmetele kõnekad plakatid arvandmetega selle kohta, mitu või puhuti lausa mitukümmend korda jääb eestimaalaste kuupajuk alla euroriikide soliidsetele pensionidele.

Küllap moodustub seal inimkett Balti jaama ning Šnelli tiigi juurest üles Stenbocki majani, kus kavandab meie majanduse arenguplaane viie edukaima Euroopa riigi poole kappava maa valitsus Andrus Ansipi juhtimisel.

Alles äsja võttis Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste kirjutada, et eutanaasia olevat ikkagi igaühe vaba valik. Aga meie ei tunne seesuguse lahke valikuvabaduse üle vaimustust, me soovime oma kaunil kodumaal siiski edasi elada - nii iseenda kui ka oma laste ja lastelaste rõõmuks.

Niisiis: 22. mail kell 12 Patkuli trepile ja vaateplatsile!

ANTS TAMME

Jaga |