Väga avalik kiri Pressinõukogule

TOOMAS ALATALU,      30. oktoober 2002


Kas Isamaaliidu juhttegelase Liisa Pakosta Prahas tehtud skandaalse avalduse ja Mõõdukate esimehe Toomas Hendrik Ilvese sellele antud kommentaaride ilmutamata jätmine Eesti päevalehtedes oli tsensuuri ilming või mitte?

Vastuseks minu ettepanekule anda hinnang Eesti päevalehtede toimetuste käitumisele 1999. a kohalike valimiste eel, mil ei avaldatud mitte ühtegi kaastööd, milles mainiti internats Jevgeni Kogani kandideerimist kolmikliidu liitlasena, teatasite Teie 3. oktoobril 2002. a, et minu kiri polevat olnud "konkreetne kaebus" ja et arutatakse vaid kolme kuu vanuseid asju.
Küsisin Teilt ka tagatisi tsensuuri vältimiseks 2002-2003. a kampaaniates, sest meie päevalehtede avalik soosing ühtede erakondade kasuks ei löönud välja üksnes Kogani puhul. Vastuseks sellele saatsite Te mulle terve lehekülje EALLi soovitusi ajakirjandusele. Muu hulgas juhitakse seal tähelepanu "uudisväärtuse tuvastamisele" - " kas on tegemist tõelise uudisega või propagandatrikiga". Kuna ka äsjases kohalike volikogude valimiskampaanias esines päevalehtedes mitu oma-poisi-jevgeni-kogani-kollektiivse-mahavaikimise sarnast momenti, siis lubatagu küsida Pressinõukogult järgmist:
Kas Isamaaliidu juhttegelase Liisa Pakosta Prahas tehtud skandaalse avalduse ja Mõõdukate esimehe Toomas Hendrik Ilvese sellele antud kommentaaride ilmutamata jätmine Eesti päevalehtedes oli tsensuuri ilming või mitte?
Loodetavasti ei hakka Te väitma, et tegu polnud "tõelise uudisega", sest pr Pakosta sõnu levitati rahvusvahelistes kanalites märkega "Praha, 29. september" ja tegemist oli rahvusvahelise konverentsi kõnepuldist öelduga. Nagu Te teate, kuulutas pr Pakosta seal Keskerakonna populistlikuks vana stiili esindajaks ja võrdles Edgar Savisaart Slovakkia endise peaministri Vladimir Meciariga. Tegemist on selgelt kuritahtliku võrdlusega, mida kolmikliidu mitmed tegelased on viimastel aastatel korduvalt kasutanud nii Euroopas kui Ameerikas, kus Meciarist on loodud negatiivse poliitiku võrdkuju. Seda konkreetsetel põhjustel - aastaid kestnud rahvusvähemuste sihipärane alandamine ja diskrimineerimine ning avalik vägivald (poliitikute parlamendist väljaheitmine ja muud ähvardused, Meciarile inkrimineeritakse ka vastutust inimröövide eest), millest ühelgi pole mingit pistmist poliitikaga Eesti Vabariigis. Peale selle, et ka Eestis oli periood, mil valimised võitnud Keskerakonna asemel läks võim tehingu tulemusena kolme edukuselt järgmise erakonna kätte. Nagu teada, on kõnealune kolmikliit juba ammu minevik, mistõttu pr Pakosta Prahas tehtud võrdlus oli eriti kohatu nagu ka hr Ilvese toetuskommentaarid sellele. Sisuliselt tegeles pr Pakosta Eesti laimamisega välismaal ning kuna see toimus valimiskampaania käigus, siis olnuks valijail oluline teada, et pr Pakosta julgeb olla mitte ainult ema, vaid julgeb ka valetada oma riigi peale välismaal ja et hr Ilvese jänkieuroopalike tavade juurutamisse kuulub loomulikult oma kolleegi kuritahtlik asetamine halba valgusesse muu maailma silmis.
Kuna tegemist on sündmusega, mis toimus viimase kolme kuu sees, siis ehk vaevub Pressinõukogu selgitama, miks päevalehtede toimetused jätsid valijad informeerimata Eesti poliitiku niisugusest sõnumist, mis välismaal leidis vastukaja. Minu kinnitan, et tegemist oli puhta tsensuuriga, päästmaks oma lemmikuid valijate pahameelest. Olen kindel, et Pressinõukogu sekkumine antud juhul aitab vältida samasuguste sõnumite mahavaikimiste kordumist Eesti ühesuunaliselt orienteeritud ajakirjanduses.
Lugupidamisega ja Teilt vastust oodates

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)