Uudissõnast SUVAK

Enda (üli)sallivaks kuulutamine on tänases maailmas (ka Eestis) üks võimalus mitte end kuulutada ühiskonna probleemide lahendamises osalemisel milleski kohustatuks. Osa suvakuid on end isegi saanud riigi (rahvusvaheliste fondide) palgale. See tähendab, et tegelikult on neil suva, aga kuna näiteks mingi väikse teemaga tegelemine tagab endale hea äraelamise, siis tasub väga agressiivselt sallivuse-trummi lüüa.

Ütlen kohe, SUVAK puudutab vaid üht osa inimesi. Alati on olnud ja on ning saavad olema ka tulevikus inimesed, kes tõesti püüavad oma elus ja tegevuses olla võimalikult sallivad, kuid, erinevalt suvakutest, nad tegutsevad oma panusega (see just oluline punkt!) sallivuse ja headuse suurendamisel.

Eks see on vana tõde, et eesti keeles „raamat“ on soome keeles hoopis „piibel“ jne, seega soome kõlaga sõna saab eesti keeles tähendada ka hoopis omamoodi tähendust. Tuleb meelde omaaegne moesõna „uutmine“ (uuenduste tegemine; Põhja-Eestis), aga samakõlaline sõna tähendab Lõuna-Eestis hoopiski ootamist.

Vene keeles jt keeltes oli see „uutmine“ moodsa terminina omal ajal hoopis tuntud kui perestroika.

Peeter Järvelaid,

6. novembril 9:57 Tallinnas,

Facebookist

Minevikumeenutus: „Uutmist“ levitas ETA (Eesti Teadeteagentuur) – nii jõudis see uudissõna kiiresti ja kindlalt kogu Eesti meediasse. Reformatsiooni 500. aastapäeva puhul tunnistan: otsingut kroonis vanast kooliraamatust leitud „usu-uutja“. Tiit Maksim

Jaga |