![]() Kesknädala lugemissoovitus04. märts 200919. veebruari Maalehes ilmus Mart Ummelase lugu „Võitlus pimedusega“, kus autor kirjutab, et Eesti tüürib süveneva pimeduse suunas ja et see pole mitte üksnes must auk majanduses, vaid ka vaimne nägemispuue. Majanduskriis on globaalne, kuid meie oleme viimasel paaril aastal teinud üsna palju selleks, et segada see omakorda kokku müütiliste tontide maalimisega, sise- ja välisvaenlaste otsimisega ning nende demoniseerimisega. Kui see segu pole tõeliselt plahvatusohtlik, mis siis veel? – küsib Ummelas. Ummelase loole ilmus üks silmatorkav kommentaar, mida muide Kesknädal ka varem on netikommentaariumis märganud – näiteks 29. jaanuaril Iivi Masso kirjutise „“Nemad“ on kõiges süüdi“ juures. Kes on see salapärane mõtleja, kes on juba 2004. aastal kirjutanud alljärgnevad read? (Ega kapo aktiviseerumise ajal ei julgegi keegi nii sünget nägemust Eesti asja kohta oma nime all avaldada; nii ongi küsimusele „Kelle valitsused on Eestit juhtinud?“ vastaja nimemärgiks neli hüüumärki.) Valitsusparteide suurannetajate eelistuseks on olnud erakonnad, kelle poliitika on ülisobiv suurele naabrile Narva jõe taga, vastab tema ajaloolistele püüdlustele ning väljendub Eesti valitsuste poolt viljeletud majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Vähendada Eesti põliselanikkonda, majandus suunata vähe lisaväärtust loovatele tegevusaladele, muuta selle kaudu suur osa rahvast konkurentsivõimetuks vaeste massiks. Liberaalse alkoholi-narkopoliitika kaitsmine, tegevusetus rahva tervise, sh vaimse tervise olulistes aspektides, mis on viinud Eesti enesetappudelt elaniku kohta maailma juhtriikide hulka, HIV viiruse ja tuberkuloosi epideemiateni. Jätkatakse tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse piiramis. Pea pooled lapsed kasvavad sügavas vaesuses, mis toob tööturule kehva tervisega, püüdlusteta ja asjakohase kutsealase ettevalmistuseta konkurentsivõimetu töötajate põlvkonna. Poliitika on kontsentreeritud grupihuvi. Sundida majanduslikel põhjustel ja lokkava kuritegevuse ning korporatiivse huvi eest toime tulevam ning haritum osa eestlasi kodumaalt lahkuma ja anda sellega majanduse mahu säilitamise vajaduse ettekäändel põhjendatud võimalus ilmselgelt venelaste migratsiooniks Eestisse. Ees seisab riigikogu valimis[e] õiguse andmine mittekodanikele ja lähemal kümnendil viisavabadus Venemaaga, mis koos välistööjõu migratsiooniga välistab Eesti jätkamise rahvusriigina. Märksõnad nagu tööjõu ning kapitali vaba ja piiranguteta liikumine, SKP kui näitaja kujundamine demagoogiliselt edunäitajaks ja sellel baseeruv ideoloogiline dogmaatika on see, mille kattel Eesti valitsused on toimetanud oma rahva ja rahvusriigi vastast poliitikat. Vaikitakse pahatahtlikult, et SKP juurdekasv Eesti oludes on saavutatud rahvamajanduse varade omaaegse sügava allahindlusega ja SKP kasvu kiirendab mõõdutundetu välisraha laenamine ning sellega kaasnev pretsendenditu väliskaubanduse defitsiit. Olemasolevad valitsused on saavutanud, et 2030. aasta paiku elab Eestis 500000 – 600000 eestlast ja koos eeldatavate majandusmigrantidega ilmselt üle miljoni venelase ja muu võõramaalase. Tuleb küsida, mis on olnud sihiks valitsusparteide liidritel ja rahastajatel, eelkõige reformierakonnast ja respublikast, Laari aegsel Isamaal? Kelle tellimust täidab valitsus, kes on need, kes on püstitanud eesmärgid ja mis sunnib välja suretama oma rahvast ja miks on toodud rahvusriik ohvriks, kujundades seda venekeelseks piiriäärseks majanduspiirkonnaks?
Viimati muudetud: 04.03.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |