Maaelule tuleb uus hingamine anda

Konverentsil esinesid ettekannetega mitmed arvamusliidrid ja oma ala eksperdid nagu näiteks Virumaa Põllumeeste Liidu esimees Ülo Niisuke, Riigikogu maaelukomisjoni liige Arvo Sarapuu, Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik jt. Ürituse lõpus võeti vastu ühisavaldus ja moodustati maaelu kriisitoimkond.

„Nii riigi poliitiline kui majanduseliit on viimasel ajal vaeva näinud ainult kinnisvara- ja finantssfääri arendamisega. Maaelu ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomine maal on jäänud tähelepanuta,“ tõdes Riigikogu maaelukomisjoni liige Arvo Sarapuu. „Kui Ansipi valitsus muretseb ainult selle eest, et valdadesse ja linnadesse tekiksid Reformierakonna ja IRL-i allorganisatsioonid, siis Keskerakond soovib, et maakohtades oleksid elujõulised ettevõtted, mis kohalikule rahvale tööd pakuksid.“

„Selleks, et maal asuvad ettevõtted ning maaelu tervikuna säiliks ja areneks, peab riik tagama kohalikele omavalitsustele korraliku tulubaasi, mitte niigi rasketel aegadel valdade ja linnade eelarveid veelgi vähendama,“ lisas ta.

Keskerakonna maaelukonverentsil maaelu kriisitoimkonna esimeheks valitud Toomas Pauri sõnul asub loodud toimkond kohe tööle, et leida lahendusi maarahva probleemidele.„Elu maal on muudetud inimeste jaoks tõsiselt keeruliseks ja praegune olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Mul on piinlik praeguse valitsuse pärast, kes on nii keerulisel ajal Eesti riigi ühed alustalad ehk põllumehed omapead jätnud,“ lausus pikka aega üks põllumeeste eestvõitleja olnud Toomas Paur.

Konverentsil vastu võetud ühisdeklaratsioonis leiti: „Eesti maaelupoliitika eesmärk peab olema soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine maal, kodumaiste väiketööstusettevõtete taassünd, olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute loomine, ekspordivõime suurendamine. Põhiliseks eesmärgiks on meie elanikkonna varustamine kodumaise toiduga.“

Avalduses märgiti, et valitsus ei tohi maaelu- ja põllumajanduspoliitika küsimustes passiivseks kõrvaltvaatajaks jääda, vaid peab arengule aktiivselt kaasa aitama eelarve- ja maksupoliitika, institutsionaalsete ümberkorralduste, vajalike uurimuste rahastamise, aga samuti kvaliteedikontrolli tõhustamise läbi.

Avalduses jõuti ühiselt järeldusele, et rahvuslik põllumajanduspoliitika aitab tuua meie tarbija lauale omamaise, tervisliku ja odavama toidu; tuleb luua tuhandeid tarvilikke töökohti, et meie inimesed tuleksid maale tagasi. Kn

Loe maaelukonverentsist pikemalt 12. augusti Kesknädalas.

Jaga |