Hiiliv üleminek tasulisele arstiabile

MARIKA TUUS,      08. detsember 2004


Seda kinnitab 2005. aasta riigieelarve, mille vastu Keskfraktsioon öiste istungitega protestis. Eelarve teeb rikkad rikkamaks ja vaesed veelgi vaestemaks. Suurimaiks kaotajaiks jäävad taas kõige nõrgemad: lapsed, pensionärid ja puuetega inimesed.

Pensionid ei tõuse rohkem kui 136 krooni. Puuetega inimeste hooldajatoetustega tuleb tagasiminek, sest hooldaja toetust saavate inimeste arv väheneb 2258 inimese võrra. Riik loobub vastutusest ja annab sihtsuunitluseta raha omavalitsuse ühiskatlasse, mis ei pruugi alati abivajajani jõuda.

Toetusraha 28 krooni lapse kohta
Lasterikaste perede 1000-kroonine aastalõputoetus jääb taas saamata ja paljulapseliste perede paljureklaamitud kvartalitoetus ei tule vaestele peredele suurem kui 28–29 krooni lapse kohta kuus. Samas jõukatele mõeldud vanemapalga ülempiir kasvab 1800 krooni võrra, ulatudes nüüd siis juba 17 472 kroonini kuus. Emapalga alumine piir jääb endise 2200 krooni tasemele. Peretoetustele minev summa, võrreldes käesoleva aastaga, hoopiski kahaneb 2,8 miljoni võrra.
Meie ravijärjekorrad on Euroopa arstide meelest hullumeelsed. Kuid tulumaksu vähendamisega, mida Reformierakond meeleheitlikult peale surub, muutub olukord meditsiinis veelgi hullemaks. Visiiditasust on vabad vaid alla kaheaastased lapsed, arstid lahkuvad massiliselt välismaale, patsiendi omaosalus meditsiinis suureneb, olgu tegemist siis ravimite või haigla voodipäeva hinnaga. Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopas kõige viimasel kohal ja ka selle eelarvega meditsiin midagi juurde ei saa.
Töötu abiraha on endiselt vaid 400 krooni. Eesti keskmine brutopalk on Euroopa Liidu maade väikseim, kolm-neli korda madalam kui teistes äsja liitunud maades või isegi kandidaatriikides.

Jätke tulumaks rahule!
Tulumaksumäära alandamine ei tähenda midagi muud kui aste-astmelt üleminekut tasulisele meditsiinile ja tasulisele haridusele, uusi piiranguid kultuurile, pensionidele, puuetega inimestele ja lastele.
Pea kõikides Euroopa riikides, samuti üliliberaalses Ameerikas on kasutusel maksusüsteem, kus jõukamatelt inimestelt võetakse rohkem tulumaksu ja väiksema sissetulekuga inimestelt vähem, sest pole ju mõeldav, et nii vaevu toimetulemist kui luksustarbimist tohiks maksustada ühesuguse protsendimääraga.
Eesti maksureform on tehtud aga just vastupidiselt, et võidaksid eelkõige kõrgepalgalised, sest tulumaksu alandamisega jääb nendel rohkem raha kätte. Nii võetaksegi maksumäära alandamisega järgmise aasta eelarvest välja üle poole miljardi krooni. Ja see raha läheb valdavalt jõukamate inimeste taskusse, kellele tuleb tõesti vabadust juurde otsustada, kas selle eest osta rohkem maasikaid või sõita luksusreisile.

Tuluta pensionär kaotab rohkem
Tulumaksu alandamine tähendab veel seda, et kokkuvõttes maksud ei alanegi, vaid kaudsete maksude näol isegi kasvavad. Järgmisel aastal annab iga inimene (imikud kaasa arvatud) maksudena ära 3000 krooni rohkem kui tänavu.
Kui aga tulumaksu alanemine annab vaatamiseks kas või numbriilu, siis on olemas ka need, kes selles mängus otseselt kaotavad, inimesed, kes tulu ei saa – pensionärid, töötud ja tudengid. Nendele ei jää 2% rohkem kätte, tarbimismaksud aga tõusevad küll, sest elu läheb kallimaks. Neile tuleks kasuks käibemaksu alandamine toiduainetele, nii nagu enamik Euroopa riike hoiab toiduainete käibemaksu madalal või koguni nullis. Peale Keskfraktsiooni ei taha seda teha aga ükski fraktsioon ega saadikutegrupp Riigikogus. Keskfraktsiooni vastav eelnõu on korduvalt läbi kukutatud.

Kui tulumaksu alandamine annab vaatamiseks kas või numbriilu, siis on olemas ka need, kes selles mängus otseselt kaotavad. Need, kes tulu ei saagi: pensionärid, töötud ja tudengid. Nendele ei jää 2% rohkem kätte, tarbimismaksud aga tõusevad küll, sest elu läheb järjest kallimaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)